Kuidas leevendada nohu?

KUIDAS LEEVENDADA NOHU?

Autor: Tatjana Ots, Minudoc.ee pereõde

Nohu ehk nina limaskesta põletik võib olla nii iseseisev haigusseisund kui ka kaasneda muude haigustega. Loe, millised on nohu liigid ning kuidas neid ravida.

Nohu jaotub erinevate tekkepõhjuste järgi: viiruslik, bakteriaalne, aastaringne (allergiline ja mitteallergiline) ning muudest faktoritest tingitud nohu – näiteks ravimnohu või hormonaalse tekkega nohu. Samuti võib nohu, nagu ka iga teine haigus, kulgeda kas ägedalt või krooniliselt, sõltuvalt sümptomite kestusest.

Viiruslik nohu on viirustest (sagedamini rino-, koroona-, adeno- ja gripiviirustest) tingitud iseparanev haigus, mis möödub tavaliselt nädala jooksul. “Esimestel päevadel on nohu vesine, mõne päeva möödudes muutub eritis ninast paksemaks, kollakas-roheliseks. Lisaks võib esineda ka palavikku, köha, peavalu ja väsimust. Viiruslik nohu levib enim kevadeti või sügiseti ning haigestunud isik on enim nakkusohtlik haiguse esimese 3-4 päeva jooksul,” sõnab Ots.

Bakteriaalset nohu tekitab enamasti Streptococcus pneumoniae, Haemophilus Influenzae või Moraxella catarrhalis bakterite vohamine. Samuti võib bakteriaalne nohu välja lüüa viirusliku nohu tüsistusena. Bakteriaalset nohu iseloomustab juba haiguse alguspäevil tekkinud kollakas-roheline paksem eritis ninast, mida on raskem välja nuusata.”

Aastaringne nohu jaguneb allergilise ja mitteallergilise tekkega nohuks ning oma iseloomult on tegemist kroonilise nohuga. “Allergilist nohu põhjustab mingi konkreetne allergeen, nagu näiteks õietolm, tolmulestad, hallitus, samuti loomade kõõm, sülg või uriin ning sümptomid avalduvad kohe peale allergeeniga kokkupuudet,” ütleb Minudoc.ee pereõde ning lisab, et osadel inimestel kestab allergiline nohu vaid paar kuud ja on seotud kindlate hooaegadega – näiteks taimede õitsemise aeg, teistel püsib allergiline nohu aastaringselt – näiteks tolmuallergia korral – allergilise reaktsiooni tekitaja tuvastamiseks tuleks otsida allergia mustrit ehk seda, milliste tegevuste järel või millistes asukohtades allergia tekib. Allergilise nohu sümptomiteks on sage aevastamine, nina ja silmade sügelus ning ninakinnisus, mis on tingitud nina limaskesta tursest.

Mitteallergilise ehk vasomotoorse nohu sümptomid võivad samuti esineda aastaringselt, see võib tekkida nina verevarustuse häiretest ning nina limaskesta liigsest tundlikkusest ärritajate vastu – näiteks õhutemperatuuri ja -niiskuse järsud muutused, tolm, suits, tugevad lõhnad ja muu taoline. Vasomotoorset nohu iseloomustab ühe ninapoole kinnisus, mis muutub koos asendimuutusega – näiteks pikali olles on alumine ninapool kinni,” selgitab Ots vasomotoorse nohu sümptomeid.

Muudest faktoritest tingitud nohu tuntumateks liikideks on ravimnohu ning hormonaalsetest muutustest tingitud nohu. “Ravimnohu ehk medikamentoosset nohu võivad esile kutsuda teatud ravimid – näiteks aspiriin ja mõningad vererõhupreparaadid, eelkõige nohu raviks ninna manustatavad dekongestandid ( Xymelin ja Otrivin), kui nende tarvitamisel ületatakse soovituslikke annuseid. Dekongestantide paikne üleannustamine ärritab limaskesta ning võib tekitada vastupidise efekti – nina limaskest tursub, tekivad krooniline ninakinnisus ning ka ninaverejooksud.”

Hormonaalsetest muutustest tingitud nohu esineb enamasti puberteedieas või raseduse ajal. “Hormonaalsed muutused organismis võivad tekitada nina limaskesta turset, põhjustades ninakinnisust ning suurendada nina limaskesta verevarustust, soodustades samuti ka ninaverejooksude teket.”

Eelnimetatud seisundite ravimata jätmisel võib välja areneda krooniline nohu, kuid selle teket soodustavad veel ka nina anatoomilised muutused, mille tagajärjel on pikemat aega häiritud normaalne ninahingamine – näiteks ninapolüüpide, ninavaheseina kõverduse või ninatrauma tõttu.

NOHU SÜMPTOMID VÕIVAD OLLA:

• vesine eritis ninast (nina limaskesta kaitsereaktsioon, vastuseks ärritajale ja haigustekitajale toodab limaskest nina puhastamiseks rohkem lima);

• mädane kollakas-roheline paks eritis ninast (nina limaskesta turse tõttu jääb lima ninaneelu või ninakõrvalkoobastesse kinni, seal hakkavad bakterid vohama ning muudavad lima mädaseks);

• verine eritis ninast (võib viidata liialt tugevale nuuskamisele, mil nina limaskesta kapillaarid lõhkevad, või liialt ärritunud nina limaskestale);

• ninakinnisus (nina limaskesta turse ja liigselt viskoosne lima häirivad nina normaalset hingamist ja õhuvahetust);

• aevastamine (organismi loomulik kaitsereaktsioon ärritajale, suunamaks ärritaja ninast välja);

• ninaeritise valgumine neelu ja kõri suunas (ingl postnasal drip – kui nina limaskest on nii tursunud ja limaeritis ei pääse ninast välja (ka vale asendi tõttu – näiteks selili magades), vajub lima neelu ja kõri suunas, ärritades sealset limaskesta ning tekitades põletikku) – tagajärjeks võivad olla nii köha kui ka muud tõsisemad hingamisteede haigused (näiteks farüngiit, larüngiit ja bronhiit);

• ajutine lõhnataju vähenemine (tingitud häiritud ninahingamisest, nt nina limaskesta turse, suurenenud limaerituse või mõne muu takistuse/anatoomilise muutuse tõttu);

• survetunne peas, ninas ja kõrvades ning peavalu (tingitud häiritud ninahingamisest ning tursunud limaskestast või põletikulistest ninakõrvalkoobastest, mis põhjustavad survetunnet erinevates pea piirkondades);

• palavik (organismi kaitsereaktsioon haigustekitaja vastu).

NOHU RAVI ON SÜMPTOMAATILINE:

• enamike nohu sümptomite raviks kasutatakse nina loputamist füsioloogilise lahusega – see uhab hingamisteedest välja ärritajad, vedeldab paksu lima ning aitab seda kergemini ninast välja viia, vähendab limaskesta turset ja ärritust ning mõjub antiseptiliselt, samuti on abi inhalatsioonidest või õhu niisutamisest;

• tähelepanu tuleb pöörata ka õigele nuuskamistehnikale – ühe ninapoole kaupa ning mõõduka survega, et mitte kahjustada nina limaskesta, imikute ja väikelaste puhul aitavad spetsiaalsed ninapumbad, kuna lapsed ei pruugi veel suuta või osata nuusata;

• allergilise nohu korral on olulisel kohal ennetus – allergeenide ja ärritajatega kokkupuute vähendamine või vältimine (ka suitsetamisest loobumine), raviks kasutatakse üldjuhul antihistamiinikuid (allergiaravimeid – näiteks loratadiin, tsetirisiin, klemastiin) ja/või hormonaalseid preparaate (näiteks flutikasoonpropionaat);

• bakteriaalse nohu korral määrab arst vastavalt analüüside tulemustele antibakteriaalse ravi;

• nina limaskesta turse korral kasutatakse ninakinnisust leevendavaid dekongestante, manustatuna tabletina (näiteks pseudoefedriinvesinikkloriid) või ninasprei või -tilkade näol ninna (näiteks ksülometasoliinvesinikkloriid) – dekongestante ei tohiks tarvitada üle 5-7 päeva, kuna see võib põhjustada kroonilise ravimnohu;

• palaviku korral tuleks manustada antipüreetikume ehk palavikuvastaseid preparaate (näiteks paratsetamool), valu ja põletiku korral võib abi olla mittesteroidsete põletikuvastaste preparaatide (näiteks ibuprofeen, ketoprofeen) manustamisest.

NOHU VÕIB TUUA TÜSISTUSED

Ravimata jäetud nohu võib tüsistusena põhjustada ka tõsisemaid haigusi – näiteks ninakõrvalkoobaste põletikku ehk sinusiiti, keskkõrvapõletikku ehk otiiti, neelupõletikku ehk farüngiiti, kõripõletikku ehk larüngiiti või bronhide limaskesta põletikku ehk bronhiiti.

Kui sümptomid ei leevene kahe nädala jooksul, tuleks pöörduda perearsti vastuvõtule, kes teostab vajalikud analüüsid ning vajadusel suunab edasi erialaspetsialisti, näiteks kõrva-nina-kurguarsti või allergoloogi, vastuvõtule. Mõningatel juhtudel ei olegi võimalik ravimite abil haigusest täielikult paraneda ning sel juhul võib olla näidustatud kirurgiline sekkumine, mille vajaduse määrab raviarst.

Allikas: virtuaalkliinik.ee

Scroll to Top