EA_ARTIKKEL_1180x590px

KUIDAS TOIMIB SINU IMMUUNSÜSTEEM?

Autor: dr Sergey Saadi, minudoc.ee perearst

Erinevad inimesed reageerivad erinevalt nii viirustele, bakteritele kui parasiitidele. Loe, miks üks inimene haigestub kergemini kui teine ja kas ning kuidas end haiguste vastu paremini kaitsta.

On teada, et inimese organismi vastuvõtlikkust erinevate kahjulike sissetungijate suhtes mõjutavad kindlad tegurid:

  1. Suitsetamine
    On avastatud, et sigaretisuitsus leiduvad kemikaalid nõrgestavad immuunsüsteemi vastust. Lisaks kahjustab sigaretisuits ripsepiteeli hingamisteedes (nii ninas kui bronhides), mis vähendab selle võimet puhastada hingamisteed pisikutest ja sissehingatavast tolmust.

  2. Ebapiisav isiklik hügieen
    Kuna nn külmetushaigused on enamuses piisknakkused (ehk levivad, kui nakatunu köhimise, aevastamise, rääkimise või hingamise tulemusena satuvad viirusosakesed sülje- vm piiskadena pindadele ja õhku), siis võib harv käte pesemine viia ka sagedasema haigestumiseni, sest inimene võib pesemata kätega puudutada nina, suu, silmade limaskesta, mille kaudu pisikud tungivad sisse ja hakkavad paljunema.

  3. Stress
    Korduv, perioodiline või pikaajaline stress mõjutab otseselt immuunsüsteemi, vähendades kaitsvate immuunrakkude arvu.

  4. Unepuudus
    Kui uneaega ei ole piisavalt (7-8 tundi vahemikus 21.00 – 07.00), siis on suurem tõenäosus haigestuda külmetushaigustesse. Krooniline unepuudus põhjustab stressi organismile, pärssides immuunrakkude tootmist, lisaks soodustab see kroonilise väsimuse ja meeleoluhäirete teket.

  5. Ebatervislik toitumine
    Vältida tuleb suhkrut ja seda sisaldavaid toite, töödeldud ja vähese kiudainesisaldusega toite.

  6. Ülekaal
    Ülekaalulised inimesed toituvad sageli ebatervislikult ning liiguvad vähe. Liigne rasvkude avaldab kaudselt negatiivset mõju immuunsusele.

  7. Pikaajaline viibimine siseruumides
    See võib tähendada vähenenud füüsilist aktiivsust, tihedamat kontakti teiste inimestega, kes võivad olla erinevate viiruste kandjateks ja ka kokkupuudet majatolmuga, mis võib mõnel inimesel põhjustada allergiat.

  8. Teatud tervisehäirest tingitud immuunsüsteemi ja hingamisteede talitluse häire
    Näiteks krooniliste põletike, autoimmuunhaiguste, pahaloomuliste kasvajate ja muude sarnaste seisundite puhul ei pruugi immuunsüsteemi vastus sissetungijale olla adekvaatne, see ka võib olla pärsitud näiteks spetsiifiliste ravimitega. Teatud geneetiliste haiguste puhul (näiteks kopsuhaigus tsüstiline fibroos) on kopsude kaitsemehhanismid lihtsalt ebapiisavad pisikute eest kaitsmiseks.

Peale geneetilise tausta mängivad rolli ka keskkonnategurid, näiteks meid ümbritsevad saastained ja toksiinid.

Mõned teooriad räägivad sellest, et näiteks hingamisteede limaskest saaks hästi hakkama vaid ühe stressoriga (nt sigaretisuits või õietolm), kuid kahe kahjustava teguri samaaegsel toimel (sigaretisuits + viirus) peab organism valima, mis on ohtlikum ja mille eest peab ta ennast rohkem kaitsma, ja kui valik langeb nö suitsu kasuks, siis viirusevastane kaitse jääb ebapiisavaks. See võib selgitada, miks suitsetajad on rinoviirusnakkustele vastuvõtlikumad kui inimesed, kes ei suitsetata.

KUI SAGEDASTI HAIGESTUMINE ON NORMI PIIRES?

See, kui palju ja kui tugevalt inimene põeb külmetushaigusi, sõltub ka sellest, kui palju on ta varem erinevate külmetushaigustega kokku puutunud oma elus.

Tavaliste külmetushaiguste korral ei ole meil üldiselt nii tugevat immuunvastust ja seetõttu ei saa me tõenäoliselt eluaegset immuunsust konkreetse viiruse suhtes. Siiski, kui puutume selle viirusega uuesti kokku, on sümptomid tõenäoliselt palju leebemad kui esmakordsel kokkupuutel.

Lapsed kuni 12nda eluaastani võivad haigestuda viirushaigustesse keskmiselt 6–12 korda aastas, ehk võivad olla “tatised” praktiliselt iga kuu. Üks oluline põhjus, miks nohu lastel nii levinud on, on see, et nad on lastehoidudes ja koolides sageli tihedas kontaktis teiste lastega.

Täiskasvanud põevad külmetushaigusi keskmiselt 2 kuni 4 korda aastas, kuigi see arv võib oluliselt erineda. Naistel, eriti 20–30-aastastel, on külmetushaigusi rohkem kui meestel, võib-olla tänu tihedamale suhtlemisele lastega. Üle 60-aastastel inimestel on keskmiselt vähem kui üks nohu aastas, mis on tavaliselt tingitud sellest, et nemad on elu jooksul korduvalt kokku puutunud erinevate viirustega, mille vastu on neil juba kaitse olemas.

KUIDAS VIIRUSHAIGUSEID ENNETADA?

  • Alusta tervislikumast toitumisest. Tarbi piisavalt köögivilju, juurvilju ja kaunvilju, veidi vähem puuvilju, teraviljatooteid. Vähenda tärkliserikka toidu tarbimist. Liha ja kala tarbi mõõdukalt. Loobu karastusjookide tarbimisest, nende asemel eelista vett.
  • Maga piisavalt. Kosutav uni peab kestma 7-8 tundi, lastel sõltuvalt vanusest (mida vanem laps, seda vähem unevajadus) võib kesta 10-15 tundi. Uinumine peaks toimuma vahemikus 21.00 – 23.00, mis oleks kooskõlas organismi ja looduse tsirkadiaanrütmiga. Ärgata tuleks umbes 7.00, sest juba varahommikust hakkab organism tootma ergutavaid hormoone, et kell 7.00 oleks piisavalt jõudu reipalt üles tõusta. Une ajal aktiivselt toimival hormoonil melatoniinil on mitmeid immuunsust tugevdavaid efekte.
  • Regulaarne füüsiline aktiivsus vähemalt 150 min nädalas. Peamiseks aktiivsuse liigiks võiks olla mõõdukas aeroobne aktiivsus – ehk selline, mille juures hakkad mõõdukalt higistama ja tunned, et süda lööb tavalisest kiiremini. Jõutrennid sobivad aeroobsete trennidega vaheldamiseks. Kui pikemateks trennideks ei ole aega, võid jagada koormust 10-minutilisteks aktiivsuse perioodideks – isegi siis saad kasu!

Regulaarne füüsiline aktiivsus vähendab stressihormoonide ja põletikku soodustavate ainete taset, võib soodustada kehakaalu, vererõhu, veresuhkru ja kolesterooli langust, vähendada diabeedi, südame-veresoonkonna haiguste ja pahaloomuliste kasvajate tekke riske.

  • Pea kinni hügieenireeglitest. Väldi rahvarohkeid kohti, eriti külmal hooajal. Pese regulaarselt käsi ja väldi näopiirkonna kätega puudutamist. Väldi kättpidi tervitamist ka tuttavate ja kolleegidega. Pese enne tarvitamist puu- ja köögivilju. Ära kasuta viirushaigusesse haigestunud inimese nõusid, käterätikut, patja.
  • Regulaarne seksuaalelu vähemalt 1-2 korda nädalas võib soodustada spetsiifiliste kaitsvate immunoglobuliinide tootmise suurenemist, mis võib omakorda suurendada kaitset viiruste eest.
  • Regulaarne mediteerimine või lõdvestusharjutused, mis toovad kaasa stressihormoonide taseme vähenemise ja immuunsüsteemi töö normaliseerumise.

Lisameetmetest võib proovida:

  • Probiootikume
    Mõned uuringud on näidanud, et teatud probiootikumide (liikidest Lactobacillus, Bifidobacterium) regulaarne kasutamine võib vähendada viirushaigustesse haigestumist, soodustades organismi immuunvastuse aktiveerimist
  • Tsingi toidulisandeid

Mitmed uuringud on näidanud, et tsinki saab kasutada viirushaigustesse haigestumise ennetamiseks. Kõige efektiivsem on tsink siis, kui seda võtta kohe pärast esimeste külmetusnähtude ilmnemist või hiljemalt 24 tunni jooksul nende tekkest. Tsingi nö “löökannus” on 75-90 mg päevas, mida võib võtta maksimaalselt kuni 2 nädalat. Selline annus ületab maksimaalset soovitatud päevast annust umbes 2 korda, kuid üldiselt ei ole oodata mingeid kõrvaltoimeid isegi juhul, kui inimene võtab kuni 125mg tsinki päevas. Samas, sõltuvalt individuaalsest tundlikkusest võib ka väiksem tsingi annus põhjustada seedehäireid või peavalu. Seega pidage arstiga nõu enne, kui otsustate võtta suuremat tsingi annust.

  • C-vitamiini lisandeid

C-vitamiini kohta viirushaiguste profülaktikas ja ravis leidub palju uuringuid, kuid siiski ei osatud 100% kindlusega tuvastada, et C-vitamiini tarbimine hoiaks ära haigestumist külmetushaigustesse või vähendaks haiguse kestust või selle raskust. Siiski, mõnes uuringus on näidatud, et stabiilne normaalne C-vitamiini tase veres võib aidata vähendada külmetushaiguste kestust. Puuduvad kindlad andmed sellest, et C-vitamiini suuremates annustes tarbimine külmetushaiguse alguses kuidagi mõjutaks haiguse kulgu. Seega juhul, kui mingil põhjusel Te ei saa piisavalt C-vitamiini toiduga (ehk toitute ebatervislikult), siis võib profülaktilises annuses võtta C-vitamiini annuses kuni 110mg päevas. Mõned uuringud on näidanud, et suuremad C-vitamiini annused (üle 500-1000 mg päevas) võivad pikaajalisel kasutamisel mängida rolli kroonilise kõhunäärme põletiku ja pahaloomuliste kasvajate tekkes.

D-vitamiini kohta on samuti vasturääkivaid andmeid. Mõned uuringud näitavad seost madala D-vitamiini taseme ja hooaegsete külmetushaiguste tekke vahel. Samas ei ole siiani tehtud kindlaks, kas D-vitamiini võtmine aitab ära hoida külmetushaigustesse haigestumist ja milline annus võiks sellisel juhul olla optimaalne. Seoses sellega võib öelda, et D-vitamiini juurde võtmine külmetushaiguste profülaktikaks ei ole siiski õigustatud ei annuses 400 RÜ ega 10 000 RÜ.

NB! Kuni 2-aastased lapsed peaks D-vitamiini arsti määratud annuses juurde võtma. Samuti määrab arst D-vitamiini lisandid vitamiinipuuduse või teatud seisundite ja haiguste profülaktikaks või raviks.

Täismahus artikkel: www.virtuaalkliinik.ee

Scroll to Top