ALLERGIA_ARTIKKEL_KODUKALE

KUI KEVAD TOOB ALLERGIA

Autor: dr Sergey Saadi

Allergikule võib kevad tuua kaasa mitmeid kaebusi: aevastamine, hingamisraskused, silmapõletik, nohu jms. Hooajaline allergia võib põhjustada üsna tugevaid sümptomeid ning häirida inimese igapäevatoiminguid ja ka mõnikord töövõimet. Kuidas kaebuseid leevendada, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.

Allergia tekib siis, kui inimese immuunsüsteem reageerib üle muidu kahjutule ainele, mida nimetatakse allergeeniks. Kui inimesel on allergia, toodab keha allergeenide vastu antikehi, mille mõju soodustab erinevate põletikuliste ainete nagu histamiini eritumist rakkudest. Histamiin põhjustab nina ja silmade turset, püüdes peatada allergeenide sisenemist kehasse. Histamiin põhjustab ka aevastamist, et allergeenid ninast eemaldada.

Kevadallergia peamine põhjus ja inimese jaoks olulisim allergeen on õietolm. Samas võivad soojal hooajal allergilist reaktsiooni põhjustada ka näiteks putukahammustused.

Kevadine allergia võib põhjustada järgmisi sümptomeid:

  • silmade punetus, pisaravool ja silmapõletik
  • aevastamine
  • nohu ja ninakinnisus
  • silmade, nina, kõrvade ja suu sügelemine
  • kratsimistunne ja lima tunne kurgus
  • nõgestõbi (harva)
  • köha, vilistav hingamine või hingamisraskused

KUIDAS ALLERGIASÜMPTOMEID VÄHENDADA?

1. Vähendage kokkupuudet allergeeniga

Selleks, et vähendada kokkupuudet allergeenidega, tuleb:

  • Kuivadel ja tuulistel päevadel viibige siseruumides. Parim aeg õue minna on pärast korralikku vihma, mis puhastab õhku õietolmust.
  • Delegeerige kellelegi teisele muru niitmine, rohimine ja muud sarnased aiatööd.
  • Koju jõudes vahetage ära õueriideid, minge duši alla, et nahale ja juustele sattunud õietolm maha pesta.
  • Loputage nina pärast koju jõudmist tavalise veega või lahja soola lahuga
  • Kuivatage pestud pesu siseruumides, et õietolmu osakesed nendele külge ei kleepuks.
  • Kandke spetsiaalset õietolmu eest kaitseks mõeldud maski
  • Kui õietolmu on palju, tehke kasutage täiendavaid meetmeid
  • Sulgege uksed ja aknad öösel või muul ajal, kui õietolmu on palju.
  • Vältige õues liikumist varahommikul, kui õietolmu on kõige rohkem.
  • Autoga liikudes kasutage kliimaseadet selle asemel, et avada aknaid
  • Kasutage HEPA-filtriga tolmuimejat.

2. Kasutage allergiavastaseid ravimeid

  • Suukaudsed antihistamiinikumid nagu loratadiin, tsetirisiin, ebastiin ja muud.
  • Dekongestandid. Suukaudsed dekongestandid nagu pseudoefedriin, võivad ajutiselt leevendada ninakinnisust. Samuti võib kasutada maksimaalselt kuni 6-7 päeva järjest ninakinnisust vähendavaid spreisid, mis sisaldavad ksülometasoliini.
  • Kombineeritud ravimid. Mõni allergiaravim ühendab antihistamiinikumi dekongestandiga, näiteks sisaldab tsetirisiini koos pseudoefedriiniga.
  • Mittehormonaalsed ninaspreid allergiavastase toimega (mis tavaliselt sisaldavad aselastiini)
  • Hormonaalsed ninaspreid (näiteks flutikasooniga või mometasooniga), mis vähendavad nina limaskesta turset, vähendavad silmade sügelemist.
  • Allergiavastased silmatilgad (sisaldavad olopatadiini või aselastiini).
  • Nina loputamine hüpertoonilise lahusega, mis vähendab limaskesta turset ja loputab välja liigset lima ninast.

Allergiline reaktsioon putukahammustustele

Tavaliselt põhjustab allergilist reaktsiooni putukate sülg või muud kehavedelikud, mis sisaldavad toksilisi aineid ja spetsiifilisi valke, mille vastu inimese organism hakkab tootma antikehi ja suunab hammutsuse/nõelamise kohta rohkem verd, mis põhjustab selle koha tursumist.

Tõsist eluohtlikku allergilist reaktsiooni nimetatakse anafülaksiaks.

Peamised anafülaksia sümptomid on hingamis- ja neelamisraskused, mis algavad vahemikus mõnekümnest sekundist kuni 2 tunnini pärast hammustust/nõelamist.

Anafülaktilist reaktsiooni tekib kõige sagedamini mesilaste ja herilaste nõelamisel.

Mida kasutada putukahammustuse/nõelamise puhul:

  • hormooni sisaldav kreem (näiteks hüdrokortisooni või mometasooniga), mis vähendab turset ja sügelemist
  • rätikusse mässitud külmakotti umbes 3-5 minutiks iga 20-30 minuti tagant või harvemini
  • allergiaravimeid (antihistamiinikum) nagu loratadiin, tsetirisiin, rupafiin
  • soodalahuses märjaks tehtud vatitups, mida tuleb hoida hammustuse kohal 15-20 min
  • valu vastu võib võtta paratsetamooli või ibuprofeeni
  • tugevama põletiku ja naha kahjustuse puhul tõsisema infektsiooni vältimiseks võib kasutada paikselt käsimüügist Braunovidon salvi, mis sisaldab joodi.

Täismahus artiklit loe siit: www.virtuaalkliinik.ee

Scroll to Top