TROMBOOS_noCTA

MIKS TEKIVAD TROMBID?

Autor: dr Sergey Saadi

Tromb on verehüüve veresoones, mis piirab verevoolu, tromboosiks aga nimetatakse seisundit, mis hõlmab trombi tekkimise protsessi ja sellega kaasnevaid sümptomeid või muutusi organismis. Kuidas see haigus endast märku annab, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.

Sõltuvalt tromboosi tekke põhjustest, ulatusest ja asukohast võib tromboosiga patsienti ravida perearst, kardioloog, pulmonoloog, neuroloog, hematoloog, sisehaiguste arst või kirurg.

Tromboosi põhjused

Tromboos tekib siis, kui meie organismis olevate vere vedeldamise ja hüübimise eest vastutavate tegurite tasakaal häirub. Tromboosi eelsoodumust iseloomustab kolm põhitegurit: 1) veresoone siseseina kahjustus 2) suurenenud hüübivus 3) vere ringluse aeglustumine. Need kolm tegurit on tuntud eponüümi “Virchowi triaad” all.

Venoosne tromboos

Trombid tekivad sageli alajäsemete sügavates veenides, harvemini ülajäseme veenides. Teiste tromboosi tekke kohtade hulka kuuluvad ülemise õõnesveeni tromboos, kaelaveeni tromboos, aju venoosse siinuse tromboos, kavernoosse siinuse tromboos, võrkkesta veeni oklusioon. Võimalik on ka pindmiste veenide tromboos.

Inimene ei pruugi tunda üldse sümptomeid venoosse tromboosi puhul, kui tegemist ei ole suurema veresoonega, ja kui tunneb – siis võib see sageli olla tavaliselt ühe sääre või reie piirkonna turse, valu, punetus ja naha soojenemine, sügelemine, mis on tingitud sellest, et verevool jalast tagasi südame poole on trombi tõttu häiritud. Valu võib tekkida nii seismisel, kui ka kõndimisel. Venoosse tromboosi puhul saavad elundid endiselt hapnikurikast verd arterite kaudu, mis ei ole sel juhul ummistunud, sihtelunditest veri liigub tagasi südame poole teiste, kõrval asuvate veenide kaudu. Selline seisund ei ole tavaliselt kriitiline, kuid tuleb pidada silmas, et tromb võib liikuda jala veenist ülespoole ja tekitada suuremaid probleeme – näiteks kopsuarteri trombembooliat.

Arteriaalne tromboos

Võib olla 2 tüüpi: 1) Aterotromboos ehk ateroskleroosist (kolesterooli naastude kasvamisest) tekkinud arteriseina tromb 2) Arteriaalne trombemboolia – südamest või arteri seina kolesteroolinaastult irdunud tromb, mis põhjustab arteri ummistuse mujal (mitte trombi tekkimise kohas).

Arteriaalne tromboos võib avalduda ägeda peaajuinfarkti või müokardiinfarktina, või kroonilise jäsemete arterite haiguste ägenemisena. Nende seisunditega tavaliselt kaasneb äge ja märkimisväärne seisundi halvenemine, sõltuvalt trombi asukohast. Need seisundid on kriitilised ja sageli eluohtlikud, kuna ummistunud arterite kaudu ei saa koed ja elundid hapnikurikast verd, mis viib rakkude surmani.

Soodustavad tegurid

Soodustavateks teguriteks on eeskätt südame-veresoonkonna riskitegurid nagu rasvumine, kõrge kolesteroolitase, diabeet, kõrge vererõhk, suitsetamine, eelnev peaajuinfarkt. Muude riskifaktorite hulka kuuluvad sidekoe haigused ja reumaatilised haigused (näiteks luupus, vaskuliit), antifosfolipiidsündroom, müeloproliferatiivsed haigused, pahaloomulised kasvajad, rasedus, varikoossed veenilaiendid jm.

Vanus (vanem iga) ja sugu (naissugu) aitavad samuti kaasa tromboosi tekkele.

Tüsistused

  • Tavaliseks tüsistuseks on nn posttrombootiline sündroom. See tekib süvaveenitromboosi tüsistusena umbes 20–50% patsientidest 1-2 aasta jooksul pärast tromboosi episoodi. Selle sündroomi tunnusteks on pikaajaline valu, raskustunne, krambid ja turse jalas, mis võimenduvad füüsilise aktiivsuse ajal ja leevenduvad puhkamisel.
  • Harvemateks tüsistuseks on pulmonaalne hüpertensioon (ehk vererõhu tõus kopsuarteris) ja trombemboolia.

Trombemboolia puhul liigub tromb tekkekohast teise asukohta – näiteks jala süvaveeni tromb võib liikuda kopsudesse, põhjustades kopsuarterite ummistumist ehk trombembooliat. Kopsuarteri trombemboolia sümptomiteks on rindkerevalu, õhupuudus, nõrkus, veriköha, kiire pulss.

Venoosse trombembooliaga patsientidel on korduva trombemboolia risk umbes 25% suurem võrreldes nendega, kellel ei ole kunagi trombembooliat olnud, eriti riskitegurite olemasolul.

Ennetamine

Tromboosi ennetamismeetmete hulka kuuluvad aktiivne eluviis, suitsetamisest loobumine, ülekaalu puhul kehakaalu langetamine, tervislik toitumine, soodustavate tegurite olemasolul ravisukkade kandmine, arsti poolt määratud ravimite kasutamine venoosse või arteriaalse tromboosi ennetamiseks.

Täismahus artiklit loe aadressil www.virtuaalkliinik.ee

Scroll to Top