KOROONA_ARTIKKEL_noCTA

NIPPE KOROONAVIIRUSEST TAASTUMISEKS

Autor: Dr Sergey Saadi

Kuigi enamus inimesi taastub koroonaviirusest täielikult, võivad mõnel siiski tekkida tüsistused. Mida peaks haigusest paranemisel teadma ja tegema ning kui kaua aega taastumisele kulub, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.

Tuginedes olemasolevatele andmetele võib väita, et aktiivse taastusraviga on võimalik edukalt soodustada südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemi tüsistuste paranemist. Mis puudutab tagajärgi ja tüsistusi vaimse võimekuse osas, on uuringute tulemused aga praegu vastuolulised.

Statistika kohaselt põeb ca 80% inimestest haigust kerges või mõõdukas vormis ja paraneb ilma aktiivse ravita, samas umbes 15%-l tekivad rasked sümptomid, mis võivad kesta mitu nädalat või kuud ja vajada aktiivset ravi.

Mõnel inimesel võib isegi kerges vormis COVID-19 infektsioon kesta keskmisest nakkushaigusest palju kauem, mis samuti tõstab tõenäosust, et inimene taastub peale haigust raskemini ja kauemini ja võib vajada taastusravi.

COVID-19 tüsistused võivad olla:

  • kopsukahjustus
  • südamekahjustus (näiteks südamelihase või südamekelme põletik)
  • kognitiivsed häired, mis mõjutavad mälu või keskendumist
  • vere hüübimishäired
  • südameinfarkt, peaajuinfarkt, kopsuarteri trombemboolia
  • peavalu
  • ärevus, depressioon
  • lihas- või liigesevalu
  • krooniline väsimus

Inimestel, kes vajasid COVID-19 ajal kopsude kunstlikku ventilatsiooni, võivad tekkida erilised tüsistused, nagu deliirium (ehk äärmuslik segasusseisund) või hingamisteede vigastused.

Kaua kestev liikumatus, näiteks pikaajaline viibimine intensiivravi osakonnas võib oluliselt nõrgendada lihaseid.

Millised on taastumise võimalused pärast läbipõetud COVID-19 nakkust?

Füüsiline rehabilitatsioon

Mõned inimesed, kes taastuvad COVID-19st, võivad vajada füüsilist rehabilitatsiooni sõltumata sellest, kas nad on viibinud haiguse ajal kodus või haiglaravil.

Füsioteraapia võib aidata järk-järgult parandada üldist vastupidavust.

Füsioteraapiat võib kasutada selleks, et:

  • taastada lihaste funktsiooni
  • vähendada piiratud liikuvuse tagajärjel tingitud üldist kurnatust
  • võimaldada inimestel oma tavapärasesse ellu naasta

Mida teevad füsioterapeudid:

  • aitavad inimestel õppida muutma kehaasendit voodis
  • õpetavad tegema venitusharjutusi
  • aitavad harjutada ja taastada kõnnimustrit ja kõndimist peale haiglaravi
  • õpetavad lihtsamaid aeroobseid harjutusi, mida inimesed saavad teha ise kodus, näiteks trepist üles ja alla kõndimine
  • õpetavad treenimist madala intensiivsusega, näiteks kükitamist või esemete kandmist
  • õpetavad taastada ja säilitada tasakaalu

Üldised soovitused võivad hõlmata:

  • Igapäevaste tegevuste ja üldise füüsilise aktiivsuse järkjärgulist suurendamist
  • Füüsilise aktiivsuse ajal oma enesetunde jälgimist, vajadusel kasutades meditsiinilisi aparaate (vererõhumõõtja, pulssoksümeeter)
  • Sõltuvalt enesetundest sooritada harjutusi madala kuni keskmise intensiivsusega ja piiratud kestusega

NB! Tuleb pidada meeles, et COVID-19st taastumist võib võtta raskematel juhtudel kuni aasta aega.

Pingutusjärgne kurnatus

Paljud pikalt kestnud COVID-infektsiooniga inimesed täheldavad, et treenimine võib nende sümptomeid ajutiselt halvendada. Sel juhul soovitatakse nende inimeste raviks mitte kasutada nn astmelist treeningravi, vajadusel peavad need inimesed treenimise kohe lõpetama ja puhkama. Tuleb mainida, et intensiivsemaks treenimiseks halvasti ettevalmistatud inimestel on suurem vigastuste oht (nt kukkumine, sideme või kõõluste venitus vms).

Scroll to Top