EA_ARTIKKEL_PUSITERVE_1180x590px_noCTA_EST

PÜSI TERVE KA SÜGISEL

Autor: dr Sergey Saadi

Sügis nõuab organismilt rohkem vastupidavust, valmistumist väheliikuvamaks eluviisiks, võitlemist külmaga ja harjumist oluliselt vähenenud päikesevalgusega. Perearst Sergey Saadi jagab soovitusi, kuidas oma organism sügise saabumiseks kõige paremini ette valmistada.

Sügisel ägenevad kroonilised haigused – seedekulgla, südame-veresoonkonna , närvisüsteemi ning lihas- ja liigesepõletiku vaevustega inimeste arv peaaegu kahekordistub. Ka üldiselt tervetel inimestel võivad tekkida erinevad kehalised ja vaimsed probleemid ning kaebused, mida suvisel ajal ei ole – näiteks peavalu, nõrkus, depressioon, energiapuudus ja ärevus.

Selleks, et organismi sügiseks ette valmistada, soovitab doktor Saadi järgmist:

1. Alusta suvel mingisuguse kehalise treeninguga, millega on võimalik jätkata ka sügisel, talvel ja kevadel. Mistahes füüsiline aktiivsus, olgu see aktiive jõutrenn jõusaalis, aeroobne trenn jooksmise, kõndimise või rattaga sõitmise näol või tasakaalustav Tai chi või Qi-gong sobib energiavarude täitmiseks suurepäraselt. Tuleb silmas pidada, et kehaline aktiivsus peab olema jõu- ja eakohane ning sellest peab saama ainult positiivseid emotsioone. Vähemalt 150 minutit regulaarset füüsilist aktiivsus nädalas tõstab immuunsust ning aitab võidelda vähi ja vananemise vastu.

2. Leia endale hobi. Meelepärane tegevus soodustab endorfiinide ehk organismi poolt toodetud mõnuainete ja eriliste põletikuvastaste valkude taseme tõusu, millel on valuvaigistav, põletikuvastane ja lõdvestav mõju. Pideva meelepärase tegevuse olemasolu aitab kergemini üle elada ebameeldivaid situatsioone igapäevaelus ja saada hakkama sügisel sagedaste meeleoluhäiretega.

3. Söö rohkelt juurvilju, köögivilju, kaunvilju ja puuvilju. Need sisaldavad palju vitamiine, mineraalaineid, ensüüme, antioksüdante ja kiudaineid. Terveks talveks kehasse piisavalt vitamiine varuda muidugi ei õnnestu, aga vähemalt saate kõhukinnisusest ja paarist-kolmest liigsest kilost priiks. Kiudainerikas toit soodustab seedimist, parandab ja normaliseerib soole mikrofloorat, mis omakorda mõjub positiivselt organismi immuunsusele ja inimese meeleolule – uuringud on näidanud, et kiudainerikas toit võib soodustada muuhulgas ka kognitiivsete funktsioonide säilitamist.

4. Lapsed vanuses alates 2. eluaastast ja eakad inimesed, sh need, kellel on krooniline neeru-, maksa- või sooletalitluse häire, võiksid suve lõpust võtta lisaks D-vitamiini. 

NB! Kuni 2. eluaastani on D-vitamiini regulaarne võtmine kohustuslik. Lastele soovitatav profülaktiline annus on 400 ühikut ja täiskasvanutele 800-1200 ühikut päevas. Suuremat annust D-vitamiini ilma oluliste näidustusteta ei soovitata võtta. D-vitamiin mängib olulist rolli organismi ainevahetuses, näiteks immuunsüsteemi funktsioneerimises.

Allikas: virtuaalkliinik.ee

Scroll to Top