ARTIKKEL_KUIDASTURGUTADAIMMUUNSUST_noCTA_1

KUIDAS TURGUTADA IMMUUNSUST?

Mida immuunsüsteem endast kujutab ja kuidas toimib ning millised asjad aitavad meil terved püsida või kiiremini terveks saada, selgitab perearst Sergey Saadi.

Immuunsust on 2 liiki – humoraalne ja rakuline. Humoraalne immuunsus kaitseb meid antikehade abil, mis ringlevad kehavedelikes. Rakuline immuunsus kasutab organismi kaitseks spetsiaalseid rakke – lümfotsüüte, fagotsüüte. Lisaks sellele võib immuunsus olla kaasasündinud ja elu jooksul saavutatud erinevate tegurite mõjul (näiteks haigused, vaktsineerimine). Meil on terve rida kaitsjaid, mille töös võib osaleda immuunsüsteem – nahk, limaskestad ja nahal ning limaskestadel elavad mikroorganismid, keemiliselt aktiivsed vedelikud, mida eritavad rasu-, higi-, pisara- ja süljenäärmed, soole mikrofloora, organismi kehatemperatuur ja pH tasakaal ja paljud muud, mis tagavad selle, et me oleksime terved ja saaksime haigestumise korral kiiresti terveks. 

Immuunsüsteem võib talitleda normaalselt, võib olla “nõrgenenud” või vastupidi liigselt aktiivne, mis toob kaasa vastavaid terviseprobleeme. “Nõrgenenud” immuniteediga inimesed võivad sagedamini haigestuda ja raskemini (sageli tüsistustega) põdeda erinevaid nakkushaigusi, neil inimestel paranevad haavad aeglaselt, neil võib olla kõrgem risk haigestuda vähki.

“Üliaktiivse” immuniteediga inimesel võivad tekkida haigused, mille puhul organism üritab ennast liigselt kaitsta sissetungijate eest ja see võib põhjustada näiteks erinevaid allergia sümptomeid või hoopis autoimmuunhaigusi, kahjustades või hävitades oma keha rakke (näiteks autoimmuunne türeoidiit ehk kilpnäärmepõletik). 


Meie ülesanne on anda organismile võimalus ennast täisväärtuslikult kaitsta, tagades piisavalt ressursse – selleks on piisav uni, stressi vältimine, regulaarne füüsiline aktiivsus ja tervislik toitumine. Uuringud näitavad, et ei ole ühtegi ravimit või muud vahendit, mis mõjutaks organismi immuunsust paremal viisil kui need 4 tegurit koos!

Kas meie immuunsüsteem vajab turgutamist?

Üldine vastus – pigem mitte. Kõik, mida me turgutame, ehk millest teisisõnu “pigistame välja” meile vajalikku, väsib varem või hiljem sellest turgutamisest ära ja maksab meile kätte selle sama funktsiooni olulise halvenemisega. Liigsel ja põhjendamata turgutamisel kulutab organism kiiremini oma ressursse, sh ka vananeb kiiremini.

Regulaarne ja järjepidev loomulik turgutamine sportimisega, miks mitte ka paastumise või karastumisega, kui selleks ei ole vastunäidustusi, on selles valguses palju parem kui hooajaline punase päevakübara, sipelgapuukoore või suurtes annustes C-vitamiini tarbimine. Pidage meeles, et suurtes annustes toidulisanditega (näiteks kurkumiin, seened, vitamiinid) võib kogemata stimuleerida vähirakkude kasvu – näiteks võib kurkumiin soodustada kopsuvähi teket suitsetajatel. 

Stressi vältimine

Stressi vältimine on üks olulisimaid tegureid hea immuniteedi jaoks. Vaimne stress ja pinge käivitavad erinevaid põletikulisi kaskaade organismis, kus osaleb ka stressihormoon kortisool, tsütokiinid ja muud ained, mille tagajärjeks on immuunvastuse pärssimine, sagedased viirushaigused (sh ohatis jm), kuseteede infektsioonid, menstruatsioonihäired, seedekaebused, kõrge vererõhk ja paljud muud. Jooga, mediteerimine, laulmine või joonistame on siin teile abiks. 

Uni

Uuringud on näidanud, et sõdurid, kes magasid vähem kui 6 tundi, haigestusid viirushaigustesse kuni 4 korda sagedamini kui need, kes magasid 7-9 tundi. Ei tohi alahinnata unepuudust, mis toob kaasa melatoniini (“une-ja noorusehormooni”) eritumishäired, kortisooli eritumise tõusu, insuliiniresistentsuse (ehk seisund, mis eelneb diabeedile). Magama tuleb minna kindlasti enne südaööd vahemikus kl 21-23.00 ja meeles tuleb pidada, et 8-tunnine uni vahemikus kell 22 kuni hommikul kell 6 ei võrdu unega vahemikus öösel kell 1 kuni hommikul kell 7 oma kosutava toime osas!

Toitumine

Meie immuunsüsteem armastab kiudaineid, rasva ja valku ning ei talu lihtsüsivesikuid ehk suhkruid. Erinevad uuringud on näidanud, et suhkrutõvega inimeste immuunsuse näidud on alati halvemad kui inimestel, kellel on normaalne suhkrutase. Ülekaalulistel ja diabeediga patsientidel on suurem oht haigestuda raskematesse viirus- ja bakteriaalnakkustesse ja vähki. Meie soole mikrofloora on oluline immuunsüsteemi elund ja ainukeseks õigeks printsiibiks on siin “süüa, et elada”, mitte “elada, et süüa”, ehk süüa vähem, harvem ja suhkruvabamalt. 

Antibiootikumide kasutamine mõjutab meie limaskestade, naha ja soole mikrofloorat, mis taastub kaua – seega alati mõelge oma arstiga kaasa – kas antibiootikum oleks praegu asjakohane või mitte. Alati võib juurde võtta probiootikume või prebiootikume (nagu inuliini pulber).

Liikumine

Regulaarne füüsiline aktiivsus (kiirkõnd, rattaga sõitmine, jooksmine, sõudmine, võitluskunstid, pilates vm) vähemalt 150 min nädalas, veel parem 300 minutit nädalas, on hea immuniteedi lahutamatu osa sõltumata vanusest. 

Scroll to Top