STRESS_ARTIKKEL

STRESS KURNAB HAIGEKS

On üldteada, et krooniline stress võib kaasa tuua tervisehäireid ja süvendada olemasolevaid tõbesid. Ent kuidas see toimub ning millised on levinumad seosed, selgitab perearst Sergey Saadi.

Valdkonnad, mida stress mõjutada võib, hõlmavad nii rasvumist, südamehaiguseid, Alzheimeri tõbe, diabeeti, depressiooni, seedetrakti probleeme kui astmat.

Stress ei paikne vaid peas, tegemist on väga tugeva osaliselt kaasasündinud ja osaliselt elu jooksul kogemuste põhjal saavutatud kaitsemehhanismiga, mille käigus erituvad stressihormoonid nagu adrenaliin ja kortisool. Süda lööb kiiremini, ahenevad veresooned, sageneb hingamine, paraneb lihaste ja kopsude verevarustus ning halveneb muude siseelundite verevarustus, mis tekitab organismis valmisolekut “põgene või võitle” olukorraks. Kui stress muutub krooniliseks, võivad need füsioloogilised muutused aja jooksul põhjustada terviseprobleeme.

Kuidas stress erinevaid terviseaspekte mõjutab?

  • Sagedasemad külmetushaigused. Kuna stressihormoonil kortisoolil on immuunrakkude aktiivsust pärssiv funktsioon, võib pikaajaline stress ja liigne kortisooli eritumine lõppeda sagedaste või pikalt vinduvate külmetushaigustega.
  • Südamehaigused. On juba ammusest ajast teada, et kehva stressitaluvusega ja kergesti ärrituvad inimesed kannatavad rohkem südame-veresoonkonna haiguste all (levinuim probleem on kõrgenenud vererõhk). Stress võib tõsta südame löögisagedust ning põhjustada kolesterooli ja triglütseriidide taseme tõusu veres. Samuti on teada, et stress on seotud sageli ka suitsetamise ja ülekaalulisusega, mis kaudselt suurendavad südame-veresoonkonna haiguste tekkimise riski. Äkiline emotsionaalne stress võib põhjustada tõsiseid südameprobleeme, sealhulgas südameatakke. Inimesed, kellel on kroonilisi südameprobleeme, peavad vältima tugevat stressi ja õppima, kuidas igapäevaelu vältimatuid pingeid edukalt maandada nii palju kui võimalik.

  • Astma. Paljud uuringud on näidanud, et stress võib astma kulgu halvendada. Mõned andmed viitavad sellele, et krooniline stress lapsevanemal võib suurendada astma tekkimise riski lapsel.

  • Ülekaalulisus ja rasvumine. Arvatakse, et liigne kõhuõõnesisene ehk vistseraalne rasv kujutab endast suuremat terviseriski kui rasv kätel, jalgadel või mujal kehas. Kahjuks on kroonilise stressi all kannatavatel inimestel rohkem just seda sisemist (vistseraalset) rasva kui tervetel inimestel. Stress suurendab stressihormooni kortisooli taset, mis kaudselt soodustab rasva ladestumist siseelundite vahele.

  • 2. tüüpi diabeet. Stress võib diabeeti halvendada kahel viisil. Esiteks suurendab see ebatervisliku söömise ja liigse alkoholi tarvitamise tõenäosust. Teiseks halvendab krooniline stress rakkude tundlikkust insuliini suhtes (hormoon, mida eritab kõhunääre veresuhkru taseme langetamiseks) ja tõstab veresuhkru väärtusi.

  • Peavalud. Stressi peetakse üheks levinuimaks peavalu provotseerijaks – ja see ei puuduta ainult pingepeavalu, vaid ka migreeni.

  • Depressioon ja ärevus. Pole ilmselt üllatav, et krooniline stress on seotud depressiooni ja ärevusega. Üks hiljutine uuring näitas, et inimestel, kes on kannatanud tööstressi all (näiteks arvasid, et palk on ebaproportsionaalselt väike tehtud töö eest), oli depressiooni haigestumise tõenäosus kuni 80% kõrgem võrreldes nendega, kelle stressitase oli madal.

  • Seedehäired. On teada, et stressi foonil võivad tekkida ägedad mao- ja 12-sõrmiksoole haavandid, samuti võib stress ägestada kroonilisi seedetrakti probleeme – gastriiti, soolepõletikku, reflukshaigust. Ärritatud soole sündroomiga inimestel on tavaliselt keskmisest kõrgem stressitase.

  • Enneaegne vananemine ja surm. On tõendeid selle kohta, et stress võib kiirendada vananemist – kroonilise stressi all kannatavad inimesed riskivad ilma jääda suisa 9-17 eluaastatest, vananeda kiiremini ja surra varem.

Stressijuhtimine ja stressi maandamine kõlavad hästi, on kõige keerulisem teha esimest sammu nende suunas. Stressi põhjustavad tegureid ei ole sageli võimalik oma elust eemaldada, aga nendesse võib proovida teisiti suhtuda.

Kuidas stressiga toime tulla?

1. Leidke endale sobiv rahustav hingamisviis. Näiteks hingake sügavalt sisse. Võib kasutada hingamismetoodikat 4-7-8, kus sisse hingata tuleb 4 sekundiga, siis hoida 7 sekundit hinge kinni ja seejärel aeglaselt 8 sekundi jooksul hingata välja. Välja hingates püüdke lõõgastada lõuga, järgmisel väljahingamisel lõdvestage õlad, edasi rindkere lihased jne, kuni tunnete ennast rahulikuna.

2. Keskenduge praegusele hetkele. Kui olete stressis, elate tõenäoliselt tulevikus või minevikus. Olete mures, mida edasi teha, või kahetsete midagi, mida olete juba teinud. Stressi leevendamiseks proovige selle asemel keskenduda sellele, mida te praegu teete – näiteks kõndides tunnetage, kuidas jalad liiguvad, süües keskenduge toidu maitsele jne.

3. Vaadake stressiolukorda teisest nurgast. On võimalik, et leiate selles enda jaoks midagi huvitavat või isegi rahustavat.

4. Tegelege spordiga. Regulaarne treenimine on pikaajalise stressijuhtimise võti. Mõne lõõgastustehnika, meditatsiooni või jooga õppimine aitab samuti stressi maandada.

Scroll to Top