Eesti
EE

Muretut päikesenaudingut

2019 06 28
shutterstock 254319115

Päevitamine on alati naha seisukohast kahjulik, kuigi lühiaegselt ja kaitstult päikese käes viibimine ei tekita alati halbu mõjutusi. Loomulikult sõltub see ka nahatüübist. Väga heleda nahaga inimene põleb päikese käes ära juba 15 minutiga, seevastu tõmmuma jumega inimesega ei juhtu selle ajaga veel midagi hullu. Üldiselt on päikesekiirgus keha normaalseks funktsioneerimiseks ka vajalik: päikesevalguse mõjul sünteesib keha D-vitamiini, vabanevad endorfiinid, mille tulemusel paraneb meeleolu, ning meie immuunsüsteem vajab samuti tõhusaks toimimiseks päikesevalgust.

Dr. Bret Kaldvee Niine nahakliinikust ütleb:  „Nahaarstina ei soovita ma üldse päevitamist ning samamoodi ka solaariumis käimist. Jah, päikeselt saab D-vitamiini, kuid doosi kättesaamiseks piisab 10–15 minutist päikese käes, mitte ei pea veetma tunde rannas. Seda enam, et pärast 20-minutilist päikese käes viibimist D-vitamiini süntees kehas peatub ning n-ö ette seda päevitades endale varuda ei saa.“

 

Mis vahe on UVA- ja UVB-kiirgusel?

UVA-kiirgus levib päeva jooksul suhteliselt ühtlaselt ja läbib ka osoonikihi. Naharakkude DNA-le toimib ta kaudselt kahjustavalt ning soodustab naha vananemist. UVB-kiirgus läbib osoonikihi osaliselt, kuid tal on otseselt naharakkude DNA-d kahjustav toime ehk et ta tekitab geenimutatsioone. UVB-kiirgus tekitab enam päikesepõletusi, soodustab neevuste (rahvakeeli sünnimärkide) teket ning kartsinogeneesi (protsess, mille tulemusena normaalne rakk muutub kasvajarakuks – toim). 

Tervisliku päevitamise põhitõde on päikesekaitsekreemi kasutamine ning mõistlikkus. Tundlikud kehapiirkonnad ja nägu peavad olema kaitstud kreemiga, mis sisaldab SPF 50 või vähemalt SPF 30. Ülejäänud piirkondadel või juba päikesega harjunudnahal võiks kasutada SPF 20 kaitsekreemi.

SPFnumber päikesekaitsetoodetel näitab, kui kaua võib päikese käes viibida ilma põletust saamata. 1 SPF = 15–20 minutit, kuid heleda ja õrna nahaga inimestel võib see olla ka 10 minutit ja vähem.

Lõunasel ajal võtab päike kõige paremini ja võib tekkida kiusatus end kiiresti pruuniks päevitada. Parem aga siiski mitte, sest päikesekiirgus on sel ajal väga suur ning korraliku päikesepõletuse võib sõltuvalt nahatüübist saada ka juba 30-minutise päikese käes viibimisega. Parim aeg päevitamiseks on hommikul enne kella 11 ja peale lõunat, alates kella 15-st. Tasub teada, et päikese kahjustav mõju toimib ka pindadelt peegeldades ja läbi klaasi, samuti mõjub päikesekiirgus läbi pilvede. Ehk et kaitsmata nahaga võib päikesepõletuse saada ka pilvisel suvepäeval.

Päevitades tasub ettevaatlik olla heledanahalistel inimestel, kellel olemasolev melaniini tüüp juba ise ei pruugi olla piisavalt kaitsev. Neil tekivad kergesti põletused koos naha püsivate kahjustustega. Ka inimesed, kellel on päikeseallergia, palju sünnimärke, UV-kiirgusest tekkinud nahahaigused ning diagnoositud pahaloomulised kasvajad, peaksid vältima päikese käes praadimist. See ei tähenda, et suvi tuleks veeta pimedas toas, vaid abiks on kaitsva riietuse ning tõhusa päikesekreemi kasutamine.

Dr Kaldvee ütleb, et päikesepõletus on küll selline asi, mida tuleks iga hinna eest vältida, sest selle tagajärjed võivad avalduda aastaid või aastakümneid hiljem nahakasvajana. „Eriti ohtlikud on lapseeas ehk enne 16. eluaastat saadud päikesepõletused. Neid peetakse kõige suuremaks nahakasvajate tekke riskiteguriks,“ ütleb dr Kaldvee. NB! Päikesepõletuse saamiseks ei pea sugugi randa minema, vaid selle võib saada ka sportides või päikese käes töötades. Ka neil puhkudel tasub end kaitsta vastava riietusega.

 

Kuidas kasutada päikesekreemi õigesti?

Tasub teada, et vähe abi on sellest, kui kreemi tupsutada vaid mõnele sünnimärgile ja päikese käes kõrbema kippuvatele õlanukkidele. „Et kreem ka toimiks ja nahka kaitseks, tuleb seda kasutada kogu kehal. Uuendada tuleks kreemikihti iga kahe tunni tagant,“ õpetab dr Kaldvee. Kreem hakkab mõjuma alles 20–30 minutit peale nahale kandmist ehk sellega tuleks randa minnes arvestada.