Meditsiinitooted
Täisautomaatne vererõhuaparaat õlavarrelt mõõtmiseks. Lihtne kasutada, mugav ja täpne.
1. Automaatse vererõhu- ja pulsimõõturi Takemed omadused
See vererõhuaparaat on automaatne ostsillomeetriline seade vererõhu ja pulsi mõõtmiseks õlavarrelt. Aparaat tagab kliiniliselt tõestatud mõõtmistäpsuse ja on väga kasutajasõbralik.
2. TÄHELEPANU! Oluline teave vererõhu iseseisva mõõtmise kohta
- Ärge unustage, et iseseisev vererõhu mõõtmine on ette nähtud kontrollimiseks , mitte diagnoosi määramiseks või raviks. Ebatavaliste mõõtmistulemuste korral pidage kindlasti nõu oma arstiga. Mitte mingil juhul ärge muutke arsti määratud ravimiannuseid.
- Südame löögisageduse indikaator ei sobi südamestimulaatori rütmi kontrollimiseks.
- Südamerütmihäire (arütmia) korral tuleks selle seadmega tehtud mõõtmisi hinnata alles pärast arstiga konsulteerimist.
3. Elektromagnetilised häired
Seade sisaldab tundlikke elektroonilisi komponente (mikroarvutit). Seetõttu ei tohiks seadme läheduses olla tugevaid elektrilisi ja elektromagnetvälju (näiteks mobiiltelefone, mikrolaineahjusid). Need võivad põhjustada mõõtmistäpsuse ajutist halvenemist.
4. Oluline teave vererõhu ja selle mõõtmise kohta
Miks on vererõhk liiga kõrge või liiga madal?
Vererõhku reguleerib ajus asuv vereringekeskus. Kui see töötab, muutub südame kokkutõmmete tugevus ja sagedus (pulss) ning veresoonte ava. Viimane varieerub veresoonte seintes esinevate silelihaskiudude tõttu. Arteriaalne vererõhk muutub perioodiliselt: kui süda tõmbub kokku (süstol), on süstoolne (ülemine) vererõhk kõrgeim, kui süda lõõgastub (diastol), on diastoolne (alumine) vererõhk madalaim.
Normaalse vererõhu tagamine aitab vältida teatud haigusi.
{Millist vererõhku peetakse normaalseks?
Vererõhk on kõrge, kui puhkeasendis diastoolne vererõhk ületab 90 mmHg ja (või) süstoolne vererõhk on kõrgem kui 160 mmHg. Sellisel juhul tuleb viivitamata pöörduda arsti poole. Pikaajaline nimetatud tasemega vererõhk on teie tervisele ohtlik, kuna võib põhjustada progresseeruvaid veresoonte ja elutähtsate elundite, nagu neerud või süda, häireid.
Kui süstoolne vererõhk on vahemikus 140 kuni 160 mmHg ja / või kui diastoolne vererõhk on vahemikus 90 kuni 95 mmHg, tuleb pöörduda arsti poole ja kontrollida regulaarselt oma vererõhku.
Samuti konsulteerige arstiga, kui teie vererõhk on liiga madal (süstoolne vererõhk on alla 105 mmHg ja / või diastoolne vererõhk on alla 60 mmHg).
Isegi normaalse vererõhu korral on soovitatav seda regulaarselt mõõta.
Kui teil ravitakse hüpotensiooni või hüpertensiooni, mõõtke ja registreerige vererõhk iga päev samal kellaajal. Mõõtmisandmeid näidake arstile.
Ärge mitte kunagi muutke arsti määratud ravimidoose, tuginedes enda poolt teostatud mõõtmistulemustele.
Vererõhu klassifikatsioon PSO järgi (mmHg)
|
Amplituud
|
Süstoolne vererõhk
|
Diastoolne vererõhk
|
Soovitused
|
|
Vererõhk on liiga madal
|
↓100
|
↓60
|
Pidage nõu arstiga
|
|
Optimaalne vererõhk
|
100–120
|
60–80
|
Mõõtke vererõhku iseseisvalt
|
|
Normaalne vererõhk
|
120–130
|
80–85
|
Mõõtke vererõhku iseseisvalt
|
|
Veidi kõrgenenud vererõhk
|
130–140
|
85–90
|
Pidage nõu arstiga
|
|
Liiga kõrge vererõhk
|
140–160
|
90–100
|
Pöörduge arsti poole
|
|
Väga tugev vererõhu tõus
|
160–180
|
100–110
|
Pöörduge arsti poole
|
|
Ohtlikult kõrge vererõhk
|
180↑
|
110↑
|
Pöörduge viivitamatult arsti poole!
|
Lisateave
- Kui teie vererõhk on puhkamise ajal normaalne, kuid tõuseb märkimisväärselt füüsilise või füsioloogilise stressi korral, põete tõenäoliselt arteriaalset hüpertensiooni. Kui kahtlustate, et see on teie vererõhu muutuste põhjus, pidage nõu oma arstiga.
- Kui õigesti mõõdetud diastoolne vererõhk on suurem kui 120 mmHg, on vajalik viivitamatu meditsiiniabi..
Mida teha, kui teie vererõhk on pidevalt liiga kõrge või liiga madal?
a) Esmajärjekorras pöörduge arsti poole.
b) Vererõhu pikaajaline või keskmise pikkusega tõus (hüpertensiooni mitmesugused vormid) on tervisele ohtlik. See tekitab ohtu teie veresoontele, eriti kui need on ateroskleroosi tõttu ahenenud. Tulemuseks on elutähtsate elundite (süda, aju, lihased) verevarustuse vähenemine. Lisaks muudab vererõhu pikaajaline tõus ka südame anatoomilist struktuuri.
c) Põhjuseid, miks vererõhk tõuseb, on palju. Hüpertensioon võib olla tavaline esmane või sekundaarne. Seda võib liigitada teatud elundite talitlushäirete hulka. Et selgitada välja võimalikud kõrge vererõhu põhjused, on oluline pidada nõu oma arstiga.
d)Kui on meditsiiniliselt diagnoositud kõrge vererõhk, saab kõrge vererõhu vältimiseks võtta tarvitusele teatud profülaktilisi abinõusid, mis muudavad teie elustiili alaliselt, näiteks järgida häid toitumisharjumusi.
5. Ebaregulaarse pulsi detektor
Kardiogrammi segmenti tähistava sümboli ilmumine näitab, et mõõtmise ajal tuvastati teatud ebaregulaarne pulss. See võib muutuda sõltuvalt teie normaalsest vererõhust.
Selle pärast ei tohiks muretseda, kuid kui sümbol ilmub nähtavale sagedamini (näiteks mitu korda nädalas, kui mõõtmine toimub iga päev) või ilmneb järsku sagedamini kui tavaliselt, soovitame teavitada sellest arsti. Näidake oma arstile järgmist teavet.
6. Teave arstile sagedasti nähtavale ilmuva ebaregulaarse südametegevuse märgutule kohta.
Seade Takemed on ostsillomeetriline vererõhumõõtja, mis analüüsib ka pulssi. Selle seadme täpsus on kinnitatud kliiniliste uuringutega.
Kui mõõtmise ajal tekivad pulsi kõikumised, ilmub mõõtmise järgselt ekraanile ebareeglipärase pulsi märgutuli. Kui sümbol ilmub nähtavale sagedamini (näiteks mitu korda nädalas, kui mõõtmine toimub iga päev) või ootamatult hakkab ilmuma sagedamini, kui olete harjunud, peaks patsient pöörduma arsti poole meditsiinilise abi saamiseks.
Seade ei saa asendada südameuuringut, kuid aitab varakult tuvastada ebaregulaarse pulsi.
Enne seadme kasutamist lugege hoolikalt seadmele lisatud kasutusjuhendit, ja hoidke seda seejärelkäepärases kohas. Kui teil on lisaküsimusi vererõhuaparaadi kasutamise kohta, pöörduge oma arsti poole.
Takemed täisautomaatne vererõhuaparaat õlavarrele
|
Looduslik:
|
Ei
|
|
Ökoloogiline:
|
Ei
|
1. Enne mõõtmist
- Vahetult enne vererõhu mõõtmist ärge sööge ega suitsetage ja vältige igasugust pinget. Need tegurid mõjutavad mõõtmistulemusi. Lõõgastuge enne mõõtmist. Istuge rahulikult umbes 10 minutit.
- Võtke seljast käsivart pigistavad riided.
- Mõõtke vererõhku alati samal käel (eelistatavalt vasakul).
- Püüdke mõõta vererõhku regulaarselt samal kellaajal, sest vererõhk muutub päeva jooksul.
2. Kõige sagedasemad vead
Märkus: vererõhku tuleks mõõta samadel tingimustel, soovitatavalt rahuseisundis.
- Kui püüate kätt toetada, võib vererõhk tõusta. Veenduge, et istute mugavalt ja olete lõõgastunud. Mõõtmise ajal ärge pingutage käelihaseid. Vajadusel toetuge padjale.
- Kui käearter on südamekõrgusest madalamal (kõrgemal), saadate vale mõõtmistulemuse (madalama või kõrgema vererõhu näidu)! (15 cm kõrguse vahe põhjustab mõõtmisvea 10 mmHg!)
- Mõõtmisvigu põhjustavad liiga kitsad ja lühikesed mansetid. Väga tähtis on sobiva suurusega manseti valik. Selle suurus sõltub õlavarre ümbermõõdust (mõõdetakse õlavarre keskosast). Mansetile on märgitud sobiv õlavarre ümbermõõdu intervall.
Märkus: kasutage ainult Takemedi originaalmansette.
- Liiga lõtv mansett või külgedel olevad õhutaskud põhjustavad valesid mõõtmistulemusi.
- Korduvmõõtmiste tegemisel koguneb veri kätte, see võib aga põhjustada ekslikke tulemusi. Õige tulemuse saamiseks tehke enne korduvmõõtmist 5-minutiline vaheaeg või tõstke enne mõõtmist käsi üles, et kogunenud veri voolaks ära.
3. Manseti käe peale panemine
a) Keerake mansett toruks, libistage manseti avatud ots (sisseõmmeldud kummist piduriga) läbi metallaasa. Takjakinnitus peab jääma väljapoole.
b) Libistage mansett vasakule õlavarrele nii, et voolik oleks käe keskel ja käsivarrega ühes suunas.
c) Pöörake õlavarrel olevat mansetti. Manseti alaserv peaks olema küünarnukist 2–3 cm kõrgemal, kummivoolik peab olema käsivarre siseküljel.
Tähtis! Tähis (3 cm pikkune joon) peab olema täpselt arteri kohal, mis kulgeb mööda käe sisekülge alla.
d) Pingutage manseti lahtist otsa.
e) Õlavarre ja manseti vahele ei tohi jääda mingit tühikut, kuid sinna peab mahtuma kaks sõrme. Rõivad ei tohi kätt pigistada. Kindlasti tuleb võtta seljast kõik pigistavad rõivad (näiteks kampsun).
f) Fikseerige mansett mugavalt, kuid mitte liiga tugevalt. Pange käsi lauale, peopesaga ülespoole nii, et mansett oleks südame kõrgusel. Kontrollige et mansetivoolik ei oleks kokku vajutatud.
Märkus. Kui mansetti ei ole võimalik panna vasakule käele, võib selle panna paremale. Kuid kõik mõõtmised tuleb teha samal käel.
4. Mõõtmisprotseduur
Kui mansett on õigesti peale pandud, võib alustada mõõtmist.
a) Vajutage nupule ON/OFF/START. Pump hakkab mansetti õhku pumpama. Ekraan näitab pidevalt suurenevat rõhku.
b) Kui vajalik rõhk on saavutatud, lülitub pump välja ja rõhk hakkab aeglaselt langema. Mõõtmise ajal kuvatakse manseti rõhku (suured numbrid). Kui rõhk ei ole piisav, pumpab seade automaatselt õhku juurde.
c) Kui seade tuvastab pulsi, hakkab ekraanil vilkuma südamesümbol, iga pulsilainega kaasneb piiks.
d) Peale mõõtmise lõpetamist kostuvad pikad signaalid. Nüüd kuvatakse mõõdetud süstoolne ja diastoolne vererõhk ning pulsisagedus. Mõõtmise lõpus kuvatav ebaregulaarse pulsi indikaator hoiatab ebaregulaarse pulsi tuvastamisest. Kui seda sümbolit kuvatakse sageli, pöörduge arsti poole.
e) Mõõtmistulemusi näete seni, kuni seadme välja lülitate. Kui ühelegi nupule ei vajutata 5 minuti jooksul, lülitub seade akude säästmiseks automaatselt välja.
5. Mälufunktsioon – varasemate mõõtmisandmete kuvamine
Seade salvestab viimase 99 mõõtmise tulemused kuupäeva ja kellaajaga. Vajutades mälunupule MEMORY saate igal ajal vaadata viimaste mõõtmiste tulemusi.
6. Mõõtmise katkestamine
Kui mingil põhjusel (näiteks patisent tunneb end halvasti) tuleb vererõhu mõõtmine katkestada, saab seda teha igal ajal, vajutades nupule ON/OFF/START. Seade vähendab viivitamata automaatselt manseti rõhku.
Lisateave
Pärast esimest mõõtmist ei tohi kohe teist korda mõõta, sest saate eksliku tulemuse. Enne teistkordset mõõtmist puhake paar minutit, istuge või lamage.
