Tule tööle

Lapsepõlvest saadik unistasin tegeleda meditsiiniga, tahtsin inimesi aidata. Koolis väga meeldis keemiat ja bioloogiat õppida. Mind huvitasid erinevad taimed ja ma lugesin juba kooliajal palju ravimtaimedest ja rohtude valmistamisest. Meie perekonna hea tuttav töötas apteegis ja ta rääkis farmatseudi tööst, mis mulle väga meeldima hakkas.

Õppisin Tallinna Tervishoiukõrgkoolis kolm aastat (2006-2009). Mulle meeldisid väga erialased õppeained, nagu keemia, botaanika, anatoomia ja farmakoloogia. Õppida oli raske, aga ka huvitav. Meil oli väga hea ja sõbralik kursus. Paljudega nendest suhtlen tänapäevani. Mõned neist töötavad praegu ka Euroapteegis. 

Oma kolmanda kursuse praktikat alustasin SA Põhja Eesti Regionaalhaigla apteegis. Terved tööpäevad olin ma hõivatud ravimite valmistamisega ja ma sain juurde palju uusi teadmisi. Varem polnud ma kunagi valmistanud ravimeid nii suurtes kogustes. Käsimüügi ja retseptuuri praktika 3ndal kursusel toimus mul juba Euroapteegi Tammsaare apteegis. Kõik töötajad olid abivalmid ja aitasid mind mitmekülgselt, eriti apteegi juhataja Hele Tara. Praktika eesmärgiks oli omandada ja kinnistada iseseisvaks kutsealaseks tegevuseks vajalikud praktilised oskused kõikides apteegitöö lõikudes. Hele Tara andis mulle väga palju, olen temale igati tänulik.

Peale kõrgkooli lõpetamist 2009 aastal sain tööle samale kohale Euroapteegis. 22 juunil 2009 oli minu esimene päev farmatseudi ametis. Kuu aja pärast pakuti mulle Vilde apteegis juhataja tööd, kus ma töötan tänapäevani. Euroapteek oli minu esimene ja ainuke valik. Ma pole kunagi mõelnud apteegiketi vahetamisele. Apteekri töös teeb rõõmu inimeste abistamine ja nende poolne kiitus. Lisaks vastutusele on väga oluline ka on suhtlemisoskus – oma töös puutub farmatseut kokku erineva sotsiaalse, kultuurilise ja religioosse tausta ja ka erivajadustega inimestega. Olulised on arukus, täpsus, pingetaluvus, empaatiavõime ja kohusetunne. Minuga koos töötavad väga sõbralikud ja heasüdamlikud inimesed. Püüan luua oma apteegis sõbralikku keskkonda ja tunnet, et iga päev lähed mitte tööle vaid peole. Kui meie apteeki tulevad praktikale tulevased farmatseudid, püüan kõik oma teadmised ja oskused ka neile edasi anda. Praegu on meie apteegis praktikal kaks tulevast apteekrit.

Apteegis juhtub ka lõbusaid lugusid: Näiteks üks meie püsiklient ostis endale vererõhumõõtmise aparaadi. Seletasin ja näitasin talle kuidas see töötab, kuid hiljem helistas ta mulle ja ütles, et aparaat ei näita midagi. Palusin teda tulla apteeki tagasi, proovisime uuesti mõõta ja kõik oli korras. Järgmisel päeval aga kordus jälle sama lugu- minul töötab aga temal kodus mitte. Kui ta tuli apteeki juba neljandal korral, ei olnud mul kohe aega temaga tegeleda, palusin teda istuda ja oodata natuke. Tegelesin teise kliendiga, kui kuulsin mingit ebanormaalset häält ja sain aru milles viga oli – patsient pani manzetitoru adapteri kohale.