Eesti
EE
Kodulehekülg Uudised Mis on kasulikud bakterid ja kuidas nad meid aitav...

Mis on kasulikud bakterid ja kuidas nad meid aitavad?

01-03-2018
piimahappe

Massimeedias on aina sagedamini juttu inimorganismile vajalikest kasulikest bakteritest,

kuid pole alati arusaadav, mis bakterid need on ja millal neid vaja läheb. Dilemma ees

seisavad põhiliselt noored emad, kes tahavad pakkuda väikelapsele parimat hoolitsust.

 

Nii täiskasvanutel kui ka väikelastel on normaaltingimustes olemas soolestiku mikrofloora,

mis peab olema tasakaalustatud, et saada hakkama ümbritseva keskkonna tingitud

ärrituste, näiteks vale toitumise või ravimite võtmisega. Piimhappe- ja bifidobakterid on

n-ö kasulikud bakterid, mis suudavad reguleerida tasakaalu soolestikus. Kui rääkida

konkreetselt lastest, siis neil esinevad iseloomulikult süsteemsed või samal ajal mitut

organisüsteemi hõlmavad haigused, mistõttu võib tavaline nohu või köha mõjutada

soolestiku tööd. Kui läheb vaja spetsiifilisemat ravi, näiteks antibiootikume, kaob enamikel

juhtudel seedetrakti tasakaal ning selle taastamisel võib abi olla nii piimhappe- kui

bifidobakteritest.

 

Kuigi apteekides on käsimüügiravimitena saadaval lai valik kasulikke baktereid

toidulisandite näol, on soovitatav emadel enne ostmist pidada nõu laste- või perearstiga.

Terve laps, kes on sündinud loomuliku sünnituse tulemusena ja saab emapiima, areneb

hästi ja võtab kaalus juurde, ei pea neid lisandeid võtma, kuna lapse soolestiku mikrofloora

moodustub ajapikku ja liiga palju häid baktereid soolestikus võivad sisemise tasakaalu

ära rikkuda. Eriti oluline on rääkida arstiga, keda usaldate, kui soovite lapsele osta võimalike

koolikute tõttu probiootikume, et välistada muid kõhuvalu põhjuseid.

 

Imikute koolikute põhjus pole siiani lõplikult välja selgitatud. Nende tekkimise kohta on

mitu versiooni. Esimene versioon on seotud sellega, et lapse seedekulglas pole fermenti,

mis lagundab emapiimas või piimasegus olevat suhkrut, mistõttu soolestikus moodustuvad

gaasid, tekivad kõhupuhitus ja koolikud. Teine versioon on seotud aerofaagiaga, mis

tekib juhul, kui laps on väga aktiivne, sööb kiiresti ja neelab koos piimaga alla suure

koguse õhku, mis satub seedetrakt, tekitab kõhupuhitust ja ebamugavustunnet. Kolmas

versioon, mida kindlasti ei tohiks eirata, on seotud psühholoogilise sidemega ema ja

lapse vahel, eriti varajases kohanemisstaadiumis, mille puhul psühholoogid räägivad nn

„psühholoogilisest koolikutest“.

 

Piimhappe- või bifidobakterite võtmine on soovituslik – kui emal on rinnaga toitmise ajal

vaja võtta ravimeid, eriti antibiootikume, või anda neid lapsele; kui laps on olnud haige;

samuti võiks kasulikke baktereid anda enneaegselt sündinud, alakaalulistele ja keisrilõikega

sündinud lastele.

 

Tänapäeva maailma arenenud riikides, sealhulgas Eestis, on allergiad üks suuremaid

probleeme. Kui lastel esinevad erinevad allergia vormid, nende hulgas lööve ja seedetrakti

häired ning tänapäeva meetoditega pole alati lihtne reguleerida naha seisukorda või

seedetrakti häireid, võib soolestiku imendumishäirete tõttu võtta kasulikke baktereid

kuurina koos teiste ravimitega. Bifidobakteritel on suurepärased omadused, mis aitavad

seedetrakti tasakaalu taastada ning need võivad olla piimhappebakteritest 2–3 korda

tõhusamad. Siinkohal tuleb rõhutada nende positiivset mõju allergiaga lastele. Bakterid

lõhustavad süsivesikuid ja ei tekita seejuures gaase, mis aitab kõhupuhitust vähendada.

Bifidobakterite kuuri pikkus sõltub põhjusest, miks neid inimesele soovitati, kuid enamasti

tuleks neid võtta 5–10 päeva pärast haigust ja 2–3 päeva pärast antibiootikumiravi lõppu.

 

Kokkuvõtteks, avatud vestlus pediaatriga on alati tähtis. Arst selgitab teile, kuidas last

õigesti hoida ja toita, et vältida eespool mainitud aerofaagiat; kontrollib menüüd; uurib

perekonna emotsionaalse olukorra kohta ja soovitab toidulisandeid ja ravimeid, mis

tulevad lapsele kasuks. Ärge häbenege ja küsige kõige kohta, mis teile lapse eest

hoolitsemises arusaamatuks on jäänud!