Kvaliteetne ja sügav uni on üks olulisemaid inimese tervisliku elu tingimusi Kvaliteetset und võivad segada mitmed tegurid, kuid täna keskendume ühele suurimale – norskamine. Norskav inimene ei häiri mitte ainult enda voodikaaslast, vaid see võib olla ka märk tervisehädadest.
Mis on norskamine ja mis seda põhjustab?
Norskamine on vali kõrvaline heli, mida magav inimene hingates teeb. Tervelt 45% täiskasvanutest on kogenud norskamist ja 25% norskab pidevalt.
Norskama hakkame siis, kui hingamisteed muutuvad liiga kitsaks ja kopsudesse sisenev või sealt väljuv õhk paneb ümbritsevad koed vibreerima. Põhjuseks võivad olla uneapnoe, ummistunud ninakäigud, nõrgad kaela- või keelelihased, liigsest kehakaalust tingitud kurgukudede suurenemine, liiga pikk keel, pehme suulae või teiste hingamiselundite patoloogia.
Üks levinumaid põhjuseid, miks inimene norskama hakkab, on ülekaal. Ülekaalulisel inimesel on kaela piirkonnas suurem rasvakiht, mis surub une ajal hingamisteed kokku, põhjustades norskamist. Ka kõhurasv võib norskamist mõjutada: lamades võib kõhurasv diafragma üles lükata, avaldades sellega lisarõhku kopsudele ja vähendades kopsudesse sattuvat õhuvoolu.
Alkohol lõdvestab hingamisteid laiendavaid lihaseid, mistõttu norskavad sageli alkoholi tarvitanud inimesed. On soovitav vähemalt neli tundi enne magamaminekut alkoholi mitte juua.
Väsimus. Vähene uni ja puhkus toimib sarnaselt alkoholiga – üleväsinud inimese hingamisteid laiendavad lihased lõdvestuvad ja inimene hakkab norskama. Mida rohkem on puudu unest, seda rohkem norskate.
Keha asend magamise ajal. Selili magades „vajuvad“ hingamisteede koed kokku ja suureneb tõenäosus, et inimene hakkab norskama. Magades külili või asetades pea pisut kõrgemale padjale, aitab see vähendada oluliselt norkamist.
Suitsetamine. Kui te ei suuda suitsetamisest loobuda, proovige enne magamaminekut suitsetamisest hoiduda.
Geneetiline eelsoodumus. Ülemised hingamisteed võivad olla loomult kitsad, mistõttu hakkavad kõri tagaosas olevad pehmed koed vibreerima. Samuti keskmisest suurem keel võib osaliselt või täielikult blokeerida ülemised hingamisteed. Kitsad ninakäigud võivad mõjutada samuti norkamist põhjustades ninakinnisust ja suu kaudu hingamist.
Ravimid. Teatud tüüpi ravimid võivad suurendada norskamise riski. Näiteks rahustid lõdvestavad kurgu tagumise osa pehmeid kudesid, suurendades norskamise ohtu.
Külmetus ja allergia. Kui nina koed on külmetuse (või allergilise reaktsiooni) tõttu turses, on õhuvool läbi nina piiratud. See ummistus põhjustab hingamisteede ahenemist, põhjustades sissehingatava õhu kiiremat liikumist ja kudede edasist dehüdratsiooni. See sunnib hingama suu kaudu ja võib põhjustada norskamist.
Rasedus. Norskamine raseduse ajal on üsna tavaline, eriti kolmandal trimestril. Rasedana suureneb kehas vere hulk ja veresooned laienevad. See võib põhjustada ninakäikude paisumist, sundida hingama suu kaudu. Kehakaalu suurenemine võib olla märgatav ka kaela piirkonnas, mis mõjutab võimet vabalt hingata.
Norskamine on ebamugav probleem, millel palju erinevaid põhjuseid. Siin tuleb appi Snoreeze sari, mis on loodud norskavate inimeste põhikategooriaid silmas pidades.
Suu kaudu norskamine:
Kui magamise ajal muutuvad hingamisteed liiga kitsaks, tõmmatakse õhk neist läbi kiiremini. See põhjustab kurgu tagaosas olevate pehmete kudede kuivamist ja vibratsiooni, põhjustades norskamist. Snoreeze suukausded pastillid, kurgupihustid ja suuribad on mõeldud aitavad norkamist leevendada.
Nina kaudu norskamine
Ninanorskamise põhjuseks on sageli külmetus, ninakinnisus või allergia. Kui ninakoed hakkavad paisuma, on õhuvool läbi nina blokeeritud. See võib sundida hingama suu kaudu, mis kuivatab kudesid ja põhjustab norskamist. Snoreeze ninna pihustatav ninasprei on mõeldud just antud olukorra leevendamiseks.
Mida saab veel norskamise vastu ette võtta?
Lihtsad elustiili muutused, alkoholi tarbimise vähendamine, suitsetamise maha jätmine ja kehakaalu langetamine võivad vähendada oluliselt norskamise tõenäosust.
