RASEDUS JA AEG PÄRAST LAPSE SÜNDI
Rasedus ja aeg pärast lapse sündi on ilus, kuid lisaks ilmselgetele rõõmudele tuleb ületada ka takistusi. Uriinipidamatus on üks neist – seda esineb raseduse ajal kuni 30% naistest.
Miks tekib raseduse ajal uriinipidamatus?
Uriini kogus ja urineerimise sagedus päevas suurenevad raseduse ajal. Raseduse I ja II trimestril suureneb põide koguneva uriini hulk, III trimestril uriini hulk väheneb, kuid tualeti külastamise vajaduse sagedus suureneb. Emaka surve tõttu muutub põis väiksemaks, suureneb kuseteid täitva uriini hulk. Veelgi enam, kaks kolmandikku naistest tunnevad raseduse viimases staadiumis vajadust öösel urineerida.
Raseduse ajal kogetud kusepidamatus on peamiselt stressipidamatus. See areneb III trimestril, mil emakas on suurim. Tavaliselt tähendab uriinipidamatus vaid paari tilka uriini, mida on raske märgata, kui naine sageli hügieenisidemeid vahetab, kuid mõnikord võib probleem olla tõsisem.
Raseduse ja sünnituse ajal toimuvate hormonaalsete muutuste hulk on nii suur, et see on raskeks koormaks kogu organismile. Kasvav laps laiendab emaka seinu, hõivates kogu vaba ruumi kõhuõõnes. Teised elundid peavad ruumi tegema. Need taanduvad ja peavad kõhuõõnes kokkusurutuna töötama palju raskemates tingimustes. Laps trügib ja põtkib üha rohkem, mõnikord ka põit puudutades. Juhtub, et löök on nii tugev, et nõrgestab sulgurlihast, mistõttu uriin lekib. Lisaks on põis emaka survel nii väikeseks kahanenud, et rase naine tunneb vajadust urineerida ka siis, kui põies on vaid veidi uriini.
Raseduse ajal toimuvad muutused ka urogenitaaltrakti limaskestas, palju tõenäolisemad on infektsioonid – nii kuseteedes kui ka intiimsetes kehaosades. Need infektsioonid võivad põhjustada ebamugavust urineerimisel ja soodustada uriinipidamatuse sagenemist.
Praktilised nõuanded lapseootel emale:
Mis saab pärast sünnitust?
Pärast sünnitust naaseb keha olekusse, milles ta oli enne sünnitust. Hormonaalne tasakaalutus ja nõrgenenud või kahjustatud vaagnalihased võivad endiselt olla uriinipidamatuse põhjuseks, kuid see peaks oluliselt vähenema ja lõpuks taanduma.
Enamasti kaob uriinipidamatus naistel 3 kuu jooksul pärast sünnitust, mõnikord veidi hiljem, kui vastsündinu kaal oli üle 4 kg. Kui uriinipidamatus ei möödu 6 kuu jooksul pärast sünnitust, mil lihased peaksid taastuma, oleks soovitatav pöörduda uroloogi või günekoloogi poole. Arst aitab teil probleemile lahenduse leida.
Iga rasedus nõrgestab vaagnalihaseid, mistõttu neil on üha raskem oma tavaasendisse naasta. Raskem ei tähenda võimatut. Süstemaatiliselt sooritatud Kegeli harjutused juba raseduse ja sünnituse ajal on parandanud väikese vaagna lihaste ja urogenitaalse diafragma seisundit, samuti kusiti sulgumissüsteemi.
Praktilised nõuanded sünnitanud naisele:
Lisaks lapseootel emadele ja sünnitanud naistele võib uriinipidamatus tekitada ebamugavust ka meestele. Kuna palju sellest ei räägita, võib jääda mule, et seda kuigi palju ei esine. Tegelikkuses vaevleb iga kahesas mees uriinipidamatuse käes.
Tavaliselt on see tingitud suurenenud eesnäärmest, mis ei lase põiel tõhusalt tühjeneda ja põide koguneb palju uriini. Seetõttu muutuvad põie seinad lõdvaks ja uriini valgumine ei peatu.
SENI tootevalikust leiab hügieenisidemeid nii naistele kui meestele!
Tutvu SENI kogu tootevalikuga SIIN.
