Migreen: tüübid, sümptomid ja nende leevendamine

Migreen on rohkem kui lihtsalt peavalu – see on krooniline neuroloogiline seisund, mis võib igapäevaelu tugevalt häirida. Migreeni sümptomid võivad varieeruda kergest ebamugavustundest kuni tugeva, töövõimetuks tegeva valuni. Kuna on olemas mitmeid migreeni tüüpe, sealhulgas auraga migreen, aurata migreen, silma migreen ja krooniline migreen, on oluline need erinevused ära tunda, et leida sobiv leevendusviis.

Migreeni sümptomid ja vallandajad

Tüüpilised migreeni sümptomid on:

• Tuikav või pulseeriv peavalu, sageli ainult ühel peapoolel
• Iiveldus ja oksendamine
• Tundlikkus valguse, helide ja lõhnade suhtes
• Nägemishäired ja keskendumisraskused
• Valu või ebamugavustunne silmades – see võib viidata silma migreenile

Mõnel juhul võib migreen anda tunda just silmade ümbruses. Sel juhul võib olla kasulik pöörata tähelepanu ka silmaümbruse hooldusele, et toetada üldist heaolu ja leevendada pingevalust põhjustatud sümptomeid.

Levinumad migreeni vallandajad on:

• Ebapiisav või ebaregulaarne uni
• Hormonaalsed muutused (nt. menstruatsioon või menopaus)
• Ilmamuutused ja õhurõhu kõikumised
• Stress ja ärevus
• Teatud toidud - näiteks šokolaad, alkohol, juust või kofeiin

Migreenihoo vältimiseks on kasulik pidada peavalupäevikut ja jälgida oma harjumusi ja keskkonnategureid.

Mis on auraga migreen?

Auraga migreen on migreeni vorm, millele eelneb või millega kaasneb nn "aura" – ajutised neuroloogilised sümptomid. Need võivad ilmneda 10–60 minutit enne peavalu algust. Tüüpilised aura sümptomid on:

• Nägemishäired, näiteks sähvivad tuled, virvendused või kaarduvad jooned
• Kipitus või tuimus näos, kätel või kehapooltel
• Kõnehäired nagu sõnade leidmise raskus või ebaselge kõne

Harvematel juhtudel esineb auraga migreen ilma peavaluta – see tähendab, et inimene kogeb aura sümptomeid, kuid peavalu ise jääb tulemata. Kuigi see võib olla segadust tekitav, on tegemist meditsiiniliselt tunnustatud seisundiga.

Teised migreeni tüübid

Lisaks auraga migreenile esineb veel mitmeid teisi migreeni vorme, millel on oma spetsiifilised tunnused ja ravivajadused.

Aurata migreen

Aurata migreen on kõige levinum migreeni tüüp. See avaldub äkilise peavaluna ilma eelenvate aura sümptomiteta. Tüüpilised sümptomid:

• Tugev, pulseeriv peavalu
• Iiveldus ja oksendamine
• Ülitundlikkus valguse ja helide suhtes

Hood võivad kesta mitmest tunnist kuni mitme päevani, häirides igapäevast elu ja töövõimet.

Silma migreen

Silma migreen (ka tuntud kui okulaarne migreen) on seisund, mille puhul tekib ajutine nägemiskaotus või sähviv valgus ühes silmas. Silma migreen võib olla seotud silmade pingutuse, stressi või vereringehäiretega. Erinevalt tavalisest auraga migreenist mõjutab see ainult ühte silma ning peavalu ei pruugi alati järgneda.

Krooniline migreen

Krooniline migreen tähendab migreenihoogude esinemist vähemalt 15 päeval kuus, millest vähemalt 8 on migreeni sümptomitega. See seisund võib vajada sageli meditsiinilist sekkumist, kuna võib oluliselt häirida elukvaliteeti. Arst võib määrata ennetavat ravi, vajadusel kaasates ka spetsialiste nagu neuroloog.

Migreeni leevendusvõimalused

Migreeni ei ole alati võimalik täielikult vältida, kuid on mitmeid tõhusaid viise, kuidas migreeni sümptomeid leevendada ja hoogude sagedust vähendada:

• Regulaarne ja piisav uni
• Tervislik toitumine ja hüdreeritus – joo piisavas koguses vett
• Stressijuhtimise tehnikad (nt. jooga, meditatsioon, aeglane hingamine)
• Füüsiline aktiivsus mõõdukal tasemel

Samuti võivad aidata migreenihoogude leevendamiseks teatud toidulisandid või eeterlikud õlid:

• Magneesium – see mineraal aitab kaasa närvisüsteemi normaalsele talitlusele ning võib vähendada migreenihoogude arvu ja intensiivsust.

• Eeterlikud õlid – eriti lavendli- ja piparmündiõli, aitavad stressi maandada ja peavalu leevendada, kui neid kasutada aroomiteraapias või meelekohtade masseerimisel.

Migreeni mõistmine ja erinevate tüüpide tundmine annab parema ülevaate erinevatest migreenivormidest ning viisidest selle leevendamiseks. Küll aga on tähtis pöörduda arsti poole, kui mirgreenid muutuvad sagedasemaks või erinevad tavapärasest.