Mis on foolhape ja miks see on oluline?

Kui küsida, mis on foolhape, siis tegemist on folaadi ehk vitamiin B9 sünteetilise vormiga, mida kasutatakse toidulisandites ja rikastatud toitudes. Foolhape on hädavajalik kiireks rakkude uuenemiseks, DNA ja RNA sünteesiks ning punaste vereliblede moodustamiseks. Foolhape kasulikkus avaldub ka närvisüsteemi ja vaimse heaolu toetamisel ning homotsüsteiini taseme normis hoidmisel, mis on oluline südame-veresoonkonna tervise seisukohalt.

Folaat vs foolhape – mis on nende vahe?

Folaat vs foolhape tähendab erinevust loodusliku ja sünteetilise vormi vahel. Folaat esineb looduslikult toidus, samas kui foolhape on stabiilsem ja paremini omastatav vorm, mida kasutatakse toidulisandites. Mõlemad täidavad organismis sama funktsiooni, kuid foolhape võimaldab täpsemat ja usaldusväärsemat annustamist.

Foolhape toidus – looduslikud allikad

Foolhape toidus esineb folaadina eelkõige tumerohelistes lehtköögiviljades, kaunviljades, brokkolis, sparglis, tsitrusviljades, avokaados ning täisteratoodetes. Kuumtöötlemine võib folaadi sisaldust vähendada, mistõttu ei pruugi toiduga saadav kogus alati katta vajadust – eriti raseduse ajal või suurenenud vajaduse korral.

Foolhape raseduse ajal – miks on see eriti oluline?

Foolhape on raseduse ajal kriitilise tähtsusega, kuna aitab ennetada loote neuraaltoru defekte ja toetab loote kiiret arengut. Foolhape rasedus perioodil aitab kaasa ka platsenta normaalsele arengule ning vähendab enneaegse sünnituse riski. Soovitatav on alustada foolhappe võtmist juba enne rasestumist ja jätkata vähemalt esimesel trimestril, sageli annuses 400–800 µg päevas.

Foolhape puudus – tunnused ja sümptomid

Foolhappe puudus võib avalduda väsimuse, nõrkuse, kahvatuse, õhupuuduse, keskendumisraskuste ja ärrituvusena. Foolhappe puuduse tunnused võivad hõlmata ka suuhaavandeid ja seedetrakti vaevusi. Riskirühma kuuluvad rasedad, inimesed ühekülgse toitumisega, seedehaigustega patsiendid ning alkoholi liigtarvitajad. Foolhappe madal tase vajab varajast tähelepanu, et vältida tüsistusi.

Foolhape ja B12 vitamiin – oluline kombinatsioon

B12 ja foolhape toimivad organismis koos, toetades vereloomet ja närvisüsteemi. Foolhape ja B12 vitamiin on mõlemad vajalikud DNA sünteesiks ning nende puuduse sümptomid võivad olla sarnased. Seetõttu on b12 - foolhape kombinatsioon sagedane ja praktiline valik, eriti taimetoitlastele. Lisainfo leiad ka lehelt B12 vitamiin.

Kellele sobib foolhape toidulisandina?

Foolhappe toidulisandina võtmine on soovitatav rasedust planeerivatele ja rasedatele naistele, inimestele, kellel on foolhappe puudus, ning neile, kelle toidulaud on folaadivaene. Teatud juhtudel võib foolhape lapsele olla vajalik, eriti kui teemaks on foolhappe puudus lastel, kuid selle võtmine tuleks läbi arutada spestialistiga.
Laiema valiku ja täiendava toe vitamiine ja toidulisandeid leiad kategooriatest Vitamiin B, Mineraalained ja vitamiinid ning Vitamiinid rasedatele ja imetavatele emadele.
 

KKK

Folaat vs foolhape – mis vahe on?

Folaat on vitamiin B9 looduslik vorm, mida leidub toiduainetes nagu rohelised lehtköögiviljad, kaunviljad ja tsitrusviljad. Foolhape on sünteetiline vorm, mida kasutatakse toidulisandites ja rikastatud toiduainetes – see on stabiilsem ja imendub paremini kui toidust saadav looduslik folaat. Mõlemad täidavad samu funktsioone organismis.

Kellele sobib foolhappe lisamine?

Foolhappe lisamine on eriti oluline fertiilses eas naistele ja rasedatele, kuna see kaitseb loote närvitoru defektide eest. Samuti sobib see inimestele, kellel on foolhappe puudus, seedetraktihaigused, halb toitumine või kes tarvitavad foolhappe metabolismi mõjutavaid ravimeid. Tavaline päevane annus täiskasvanutele on 400–800 mcg.

Millal tuleks foolhappe võtmist alustada raseduse puhul?

Foolhapet soovitatakse alustada võimalusel juba enne rasestumist – ideaalis vähemalt 1 kuu enne – ja jätkata esimese trimestri lõpuni, kuna loote närvitoru sulgub 4. rasedusnädalaks. Foolhapet on kasulik tarvitada kogu raseduse vältel, kuna see toetab nii platsenta arengut kui loote rakkude kasvu.