Kevad-suvine periood on sageli petlik: ühelt poolt rohkem valgust ja energiat, teisalt jahedad tuuled, kiirelt levivad viirushaigused ning pikale veninud stressirohke talv. Just sel ajal võib organismi varudest hakata vajaka jääma ning tasakaalustatud toitumisele lisaks tasub pöörata tähelepanu vitamiinide ja mineraalainete piisavale saamisele. Hästi valitud toidulisandid võivad aidata toetada immuunsüsteemi, närvisüsteemi ja üldist enesetunnet.
Vitamiin D – luude, lihaste ja immuunsuse tugi
Kuigi nimetatakse vitamiiniks, toimib D-vitamiini aktiivne vorm (D3 ehk kolekaltsiferool) organismis pigem hormoonina. See osaleb tuhandetes bioloogilistes protsessides ning on hädavajalik luude ja hammaste tugevuse, lihaste töö ja immuunsüsteemi normaalse toimimise jaoks. Kuna meie laiuskraadil on päikesevalgust suure osa aastast vähe ja toidust saadavad kogused on piiratud, esineb D-vitamiini puudust sageli. Regulaarne D-vitamiini tarbimine aitab kaasa kaltsiumi paremale imendumisele, toetab lihaste – sealhulgas südamelihase – tööd ning aitab organismil infektsioonidega paremini toime tulla.
C-vitamiin – antioksüdant ja energiavahetuse toetaja
C-vitamiin ehk askorbiinhape on tuntud antioksüdant, mis aitab kaitsta rakke oksüdatiivse stressi eest. See toetab immuunsüsteemi normaalset talitlust, eriti intensiivse füüsilise koormuse ajal ja pärast seda, ning aitab vähendada väsimust ja kurnatust. C-vitamiin osaleb ka kollageeni tootmises, mis on oluline naha, veresoonte ja liigeste tervisele, ning toetab närvisüsteemi ja energiavahetust. Kuigi C-vitamiini leidub paljudes puu- ja köögiviljades, võib suurema koormuse või haiguse perioodil lisatarbimine olla kasulik.
Probiootikumid – seedimise ja immuunsuse tasakaal
Soolestiku mikrofloora mängib keskset rolli nii seedetegevuses kui ka immuunsüsteemi toimimises. Probiootikumid on kasulikud bakterid, mis aitavad säilitada ja taastada soolestiku loomulikku tasakaalu. Väliste tegurite, stressi, antibiootikumide või ebasobiva toitumise mõjul võib kasulike bakterite hulk väheneda, mis võib väljenduda kõhulahtisuse, gaaside või ebamugavustundena. Regulaarne probiootikumide tarbimine toetab seedimist, aitab tugevdada immuunsüsteemi ning soodustab organismi üldist heaolu.
Magneesium – närvide ja lihaste oluline mineraal
Magneesium osaleb enam kui 300 ensüümi töös ning on hädavajalik närvisüsteemi, lihaste ja energiavahetuse jaoks. Suurem vajadus magneesiumi järele võib tekkida raseduse ja imetamise ajal, aktiivse sportimise korral, kasvuperioodis lastel ning eakatel. Magneesiumipuudus võib avalduda lihaskrampide, väsimuse, lihasvalude või aeglasema taastumisena. Hästi imenduvad magneesiumivormid, nagu magneesiumtsitraat ja -glütsinaat, aitavad vähendada kurnatust, toetada lihaste normaalset tööd ning hoida luid ja hambaid tugevana.
Tsink – naha, juuste ja immuunsuse toetaja
Tsink on eluliselt oluline mineraalaine, mis osaleb paljudes ainevahetusprotsessides ja toetab rakkude uuenemist. See on vajalik naha, juuste ja küünte tervise säilitamiseks ning aitab hoida immuunsüsteemi tugevana. Tsingipuudus võib avalduda kuiva naha, haprate küünte ja juuste väljalangemisena. Samuti on tsink oluline raseduse ja rinnaga toitmise ajal, taastumisel ning vanemaealistel. Tänu oma antioksüdantsetele omadustele aitab tsink kaitsta rakke enneaegse vananemise eest.
Stress, uni ja looduslikud rahustavad toimeained
Närvilisus, rahutus ja unehäired on paljudele tuttavad probleemid. Looduslikud toimeained, nagu palderjan ja humal, on traditsiooniliselt kasutusel organismi rahustamiseks ja uinumise soodustamiseks. Palderjan aitab lõõgastuda, leevendada ärevust ning toetab südame tööd. Humal soodustab rahulikku und, aitab stressi korral ning võib toetada ka seedimist. Oluline roll une-ärkveloleku rütmi reguleerimisel on ka melatoniinil – hormoonil, mida organism ise toodab, kuid mille tase võib stressi ja valgusrežiimi muutuste tõttu langeda.
Biotiin – ilu ja rakkude uuenemise vitamiin
Biotiin ehk vitamiin B7 on vees lahustuv B-grupi vitamiin, mis osaleb rasvade, süsivesikute ja valkude ning vitamiin B12 ainevahetuses ning on oluline energia tootmiseks. Biotiin toetab rakkude kasvu ja uuenemist ning on tuntud kui nn iluvitamiin. See aitab hoida juukseid tugevana, toetab naha uuenemist ja ennetab küünte rabedust. Biotiini leidub mitmetes toiduainetes, nagu maks, munad, pähklid ja täisteratooted, kuid organism toodab seda ka osaliselt soolestiku mikrofloora abil. Vajadusel võib biotiini tarbimine koos tsingiga anda täiendavat tuge juuste ja naha heale seisundile.
Kokkuvõttes aitab mitmekesine toitumine koos teadliku vitamiinide ja mineraalainete tarbimisega toetada organismi tasakaalu, vastupanuvõimet ja igapäevast heaolu – eriti perioodidel, mil keha vajab veidi rohkem tuge.
